Eesti uuema ajaloo üks traagilisemaid ja vastuolulisemaid sündmusi – Saaremaa mäss algas 90 aastat tagasi 16. veebruaril 1919. aastal. Muhu talumeeste algatatud relvastatud vastuhakk, mis paisus kiiresti nädalapikkuseks mässuks ja levis üle Saaremaa. Hukkus või hukati ligi 200 inimest.
1919. aasta algus oli Eestile raske. Äsjasündinud riiki,kes oli oma ligi aastasest olemasolemisest suurema osa olnud Saksa okupatsiooni all või pidanud sõda ülekaaluka vaenlase vastu, löök allapoole vööd: vastuhakkamine oma tagalas. Traagilisimaks sündmuseks teeb selle asjaolu, et paljud vastuhakkajad ja mässajad ei pruukinud teadagi, et nad oma Eesti riigile vastu hakkavad. Kuid oma tegude eest tuli vastust kanda.
Missugused sündmused viisid Saaremaal mässuni, kuidas mäss maha suruti ja kuidas mässajaid karistati räägib Tartu Ülikooli dotsent Ago Pajur.
"Eesti lugu" on rahvuse lugu ja kõikide Eestimaa rahvaste lugu. "Eesti lugu" jutustab sellest, kuidas me oleme eestlastena kõigi raskuste kiuste kolmeks tuhandeks aastaks püsima jäänud. Loe siit.
2004. aastast on sarjas käsitletud Eesti muinasaega, keskaega, Liivimaa suurte sõdade ajajärku, reformatsiooniaega, Eesti iseseisvumist ja Vabadussõda, 1918. aasta Saksa okupatsiooni ja Eesti hajuskonna lugu välismaal, samuti Eesti ajalugu läbi naabrite Soome ja Läti vaatenurga, Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni elu ja tööd, esimest laulupidu jpm. Saate autor on Piret Kriivan. Saate helirežissöör on Maris Tombach.
"Eesti lugu" saab kuulata Vikerraadiost laupäeviti kell 13.05, kordusena reedel kell 21.05 ja taskuhäälingus, saatel on Facebooki leht.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.