70 aastat tagasi, 1944. aasta suvel ja sügisel põgenesid Eestist pealetungiva punaarmee eest läände kümned tuhanded eestlased. Põhja-Eestist põgeneti aktiivselt Soome, Lääne-Eestist ja saartelt eeskätt Rootsi. Nõukogude võimu eest põgeneti eeskätt Saksamaale ka maitsi: rongiga, hobusega, autoga ja isegi jalgrattaga. Miks ja kuidas mindi, räägib Tartu Ülikooli Välis-Eesti uuringute keskuse (VEUK) teadlane Kaja Kumer-Haukanõmm (pildil) .
Eestist lahkus noori ja vanu, lahkus kultuuritegelasi, poliitikuid ja tööinimesi. Pea 6-9% kodumaalt läände siirdunutest aga ei jõudnud sihtkohta vaid sai surma või suri teel olles.
Foto: Venelaste poolt põhja lastud põgenikelaevalt Bremerhaven pääsenud sõrvelased Gotenhafeni sadamas (foto allikas).
70 aastat tagasi küüditati Mõntu sadamast sõrulased Saksamaale. "Pikka reisi" meenutasid küüditamise 60. aastapäeval (2004) Linda Pikkani ja kirjanik Ülo Tuulik, kes on sellest kirjutanud raamatu "Sõja jalus".
"Eesti lugu" on rahvuse lugu ja kõikide Eestimaa rahvaste lugu. "Eesti lugu" jutustab sellest, kuidas me oleme eestlastena kõigi raskuste kiuste kolmeks tuhandeks aastaks püsima jäänud. Loe siit.
2004. aastast on sarjas käsitletud Eesti muinasaega, keskaega, Liivimaa suurte sõdade ajajärku, reformatsiooniaega, Eesti iseseisvumist ja Vabadussõda, 1918. aasta Saksa okupatsiooni ja Eesti hajuskonna lugu välismaal, samuti Eesti ajalugu läbi naabrite Soome ja Läti vaatenurga, Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni elu ja tööd, esimest laulupidu jpm. Saate autor on Piret Kriivan. Saate helirežissöör on Kätlin Maasik.
"Eesti lugu" saab kuulata Vikerraadiost laupäeviti kell 13.05, kordusena reedel kell 21.05 ja taskuhäälingus, saatel on Facebooki leht.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.