Narvas võeti selle aasta alguses maha Eesti Töörahva kommuuni mälestusmärk, mille Nõukogude võim püstitas 1968. aastal Narva raekoja juurde. Mälestustahvlile on raiutud suurte trükitähtedega tekst: "29. XI 1918 kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun – Nõukogude Eesti Vabariik, mis loodi töörahva võitluse tulemusena suure Lenini juhtimisel."
Saates räägivad Tartu Ülikooli dotsent Ago Pajur ja saate toimetaja Piret Kriivan.
Fotol: ETKNõukogu liikmed 1 rida (vasakult): August Pihlap , Jaan Anvelt, Otto Rästas, 4. Max Trakmann, Karl Mühlberg. 2 rida (vasakult): Hans Pöögelmann, Johannes Käspert, Artur Vallneri
1968. a mälestussammas on nüüd kadunud, aga mida me teame sadadest kommunaaride ohvritest? Kas me neid mäletame? Täna 90 aastat tagasi oli Narvas alanud punane terror - toimusid hukkamised ja repressioonid. Ja neid ei salatudki. Vaid hoopis vastupidi, tegude üle tunti uhkust. Mis oli kommuun? Mida mõtlesid kommunaarid, kui andsid käsu sadade rahvuskaaslaste hukkamiseks?
"Eesti lugu" on rahvuse lugu ja kõikide Eestimaa rahvaste lugu. "Eesti lugu" jutustab sellest, kuidas me oleme eestlastena kõigi raskuste kiuste kolmeks tuhandeks aastaks püsima jäänud. Loe siit.
2004. aastast on sarjas käsitletud Eesti muinasaega, keskaega, Liivimaa suurte sõdade ajajärku, reformatsiooniaega, Eesti iseseisvumist ja Vabadussõda, 1918. aasta Saksa okupatsiooni ja Eesti hajuskonna lugu välismaal, samuti Eesti ajalugu läbi naabrite Soome ja Läti vaatenurga, Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni elu ja tööd, esimest laulupidu jpm. Saate autor on Piret Kriivan. Saate helirežissöör on Maris Tombach.
"Eesti lugu" saab kuulata Vikerraadiost laupäeviti kell 13.05, kordusena reedel kell 21.05 ja taskuhäälingus, saatel on Facebooki leht.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.