Balti riikide koostööle mõeldi juba enne nende iseseisvumisi. 1917. aasta jaanuaris pakkus Jaan Tõnisson näiteks välja idee luua Balti ja Skandinaavia riikide liit, mis suudaks oma 30-miljonilise elanikkonnaga suurriiklikele ambitsioonidele Läänemere piirkonnas vastu seista. 16. veebruaril 1918. aastal kuulutati välja Leedu Vabariik. See toimus kaheksa päeva varem kui Eestis ja üheksa kuud varem kui Lätis. Leedu Vabariigi väljakuulutamine kulges mõnevõrra teistsugustes oludes kui Eestis ja Lätis.
Missugused olid Leedu olud, kes olid Leedu iseseisvuse eest seisjad ja miks suurest Balti Liidust asja ei saanud, räägib Vikerraadio saates "Eesti lugu" ajaloolane Küllo Arjakas.
Saates esitab Leedu sõjalaulu muusik, näitleja ja kirjanik Vytautas V. Landsbergis.
"Eesti lugu" on rahvuse lugu ja kõikide Eestimaa rahvaste lugu. "Eesti lugu" jutustab sellest, kuidas me oleme eestlastena kõigi raskuste kiuste kolmeks tuhandeks aastaks püsima jäänud. Loe siit.
2004. aastast on sarjas käsitletud Eesti muinasaega, keskaega, Liivimaa suurte sõdade ajajärku, reformatsiooniaega, Eesti iseseisvumist ja Vabadussõda, 1918. aasta Saksa okupatsiooni ja Eesti hajuskonna lugu välismaal, samuti Eesti ajalugu läbi naabrite Soome ja Läti vaatenurga, Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni elu ja tööd, esimest laulupidu jpm. Saate autor on Piret Kriivan. Saate helirežissöör on Maris Tombach.
"Eesti lugu" saab kuulata Vikerraadiost laupäeviti kell 13.05, kordusena reedel kell 21.05 ja taskuhäälingus, saatel on Facebooki leht.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.