Ühes taustajutus oli juttu lääne meediasse lekkinud dokumentidest Vene tuumarelva kohta, nüüd vaataks seda teemat USA kongressi uurimisteenistuse raporti põhjal. Raport ilmus tänavu 21. mail. Kuna see on suunatud rahvaesindajatele, on see üsna lühike, sest ega neil pikaks süvenemiseks ilmselt aega ei ole.
Ülevaate alguses meenutatakse, et tunamulluse riikliku kaitsestrateegia hinnangul kujutab Venemaa USA ja tema liitlaste jaoks akuutset ohtu. Põhimõtteliselt on sellest lausest juba küll, et kongresmenide mõtted õiges suunas liikvele panna.
Tehnilisemaks minnes lisatakse, et valitsusväliste allikate andmeil on Venemaal umbes 1710 kandjatele paigaldatud tuumalõhkepead. Kuna raportis viiteid ei ole, ei oska ma öelda, mis see allikas on. Selgitatakse, et lõhkepead paiknevad strateegiliste kandjate niinimetatud triaadil. Ehk siis 326 on kontinentidevahelistel rakettidel, 192 aga tosinal ballistiliste rakettidega varustatud allveelaeval. Pluss 58 tuumalastis kaugpommitajat.
See hinnang võib olla muutumas, kuna möödunud aastast alates Venemaa ameeriklastega enam oma strateegiliste tuumajõudude kohta andmeid ei vaheta. USA-l enesel olla kandjatele paigaldatud umbes 1770 lõhkepead, ka see arv olla valitsusväliste allikate hinnang. Ehk siis kongressi uurimisteenistusel päris ametlikke andmeid ei ole ka oma riigi kohta. Või vähemalt mitte avalikku dokumenti paneku tarbeks.
Üldiselt peaks strateegiliste tuumarelvade osas olema umbkaudne pariteet. Venemaa on seni ametlikul tasandil väitnud, et nad järgivad endiselt strateegilise tuumarelvastuse piirangu lepingu tingimusi. Samas lisab ettekanne, et Venemaa on oma strateegiliste tuumajõudude kaasajastamisega lõpule jõudmas, nagu ka eelmises tuumateemalises jutus sai viidatud.
Märgitakse, et Venemaal on ka erinevaid topelt kasutatavaid relvasüsteeme, mida relvastuskontrolli lepingud ei kata. Juba 2018. aastal teatas Vladimir Putin, et Venemaa töötab välja uusi tuumakandjaid, nagu strateegilistele rakettidele paigutatud hüperhelikiirusega liugpommid, tuumamootoriga tiibraketid ja tuumarelva võimekusega autonoomsed allveesüsteemid.
USA eriteenistuste tänavuse aruande kohaselt laiendab ja kaasajastab Venemaa oma lepinguväliseid tuumarelvasüsteeme, kuna loodab nende abil lisaks vastase tõrjumisele kontrollida ka vaenutegevuse eskaleerumist ja anda ka vastulöök USA ja tema liitlaste tavarelvastusega üksustele. Luurekogukonna hinnangul võidakse ette näha ka tuumarelva piiratud kasutamist ja paindlikke surveoperatsioone allpool tuumaläve.
USA NORTHCOM-i komandöri kindral Gregory Guillot tänavuse aruande kohaselt võib Venemaa lääne majandusliku ja sõjalise infrastruktuuri hävitamiseks kasutada tavalõhkepeaga täppisrakette ja kübervõimekusi, et õõnestada lääne poliitilist tahet ja sundida neid läbirääkimistele.
Kongressi ettekande kohaselt ei soovivat Venemaa otsest sõjalist konflikti USA ja NATO relvajõududega ja seda väidab ka luure aastaaruanne. Pigem tegeletakse nii-öelda tuumasignaalide andmisega, et läänt desorienteerida ja hirmutada. Ettekande kohaselt olevat Putin öelnud, et ei näe vajadust riigi tuumadoktriini muutmiseks ja seega ta justkui vähendavat tuumarelva kasutamise võimalikkust. Pean lisama, et mõned Putini viimase aja avaldused on küll olnud tuumateemal suhteliselt sõjakad.
Mis puutub Vene tuumalõhkepeade Valgevenesse viimist, siis märgib ettekanne Pentagoni luureagentuurile viidates, et vaatamata taktikalise tuumarelva paiknemisala laiendamisele ei too see kaasa Venemaa taktikalise tuumavõimekuse olulist suurenemist. Küll aga on sõda Ukrainas muutnud Vene strateegilist mõtlemist, eriti tavajõudude suurte kaotuste tõttu.
Võimalik, et sellest tulenevalt tugineb Moskva oma strateegilistes kavades rohkem tuumarelvale ja satelliitide vastase võimekuse arendamisele. Sellele võib lisada USA väite, et Venemaa võis orbiidile viia tuumarelvaga ründesatelliidi või võib see lähiajal kavas olla. Mõeldud oleks see eeskätt lääne satelliitide hävitamiseks, kuigi teadlased hoiatavad, et see võib kaasa tuua mitte ainult luure-, vaid ka sidesatelliitide süsteemi hävingu.
USA ja Venemaa ei ole strateegilise stabiilsuse dialoogi raames kohtunud juba alates 2022 aasta jaanuarist. Alates möödunud aastast on Joe Bideni administratsiooni esindajad mitmel korral teatanud soovist taasalustada läbirääkimisi ja seda ilma eeltingimusteta. Putin vastas sellele tänavu veebruaris, teatades, et Venemaa ei aruta desarmeerimisteemasid ajal, mil USA püüab Ukraina sõjalise abistamise kaudu talle strateegilist lööki anda.
2026. aastal kaotab senine leping jõu, Venemaal on reservis 1112 lõhkepead ja USA-l 1938, seda taas valitsusväliste allikate andmeil. Kongressi strateegilise seisundi komisjon pakkus juba mullu, et USA peaks osa oma reservist kandjatele paigutama, et vastu seista Venemaa ja Hiina topeltohule.
Siia võibki lisada ühe killu Putini äsjasest Hiina-visiidist. Muu kõrval jäi peaaegu tähelepanuta Pekingis allkirjastatud ühiskommünikee tuumalõik. Nimelt viitab see, et Hiina taganes oma kauaaegsest ettevaatlikust mõtlemisest tuumarelva teemal.
Tavaliselt on kommünikee selles lõigus olnud toetus tuumariikide seisukohale, et "tuumasõda ei ole võimalik võita ja seda ei tohi kunagi algatada", millele lisati varem märkus, et tuumarelvi ei tohi välisriikidesse paigutada ja seal juba olevad relvad tuleb ära tuua. Nüüd see märkus puudus.
Ilmselt oli see Pekingi toetus Vene tuumarelva Valgevenesse viimisele, kuigi see ei tähenda veel sugugi Pekingi loobumist vastuseisust tuumarelva kasutamisele. Putin nõustus vastutasuks dokumendis Hiina huve peegeldavale tuumarelva sõnastusele Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna kohta.
Nii või teisiti võib see viidata võimalusele, et lootused Hiina mõjule Venemaa vaos hoidmisel tuumateemadel on nõrgenemas. Hiina puhul ei saa muidugi ka milleski kindel olla.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.