Populismist rääkides kipub jutt harilikult keskenduma lääneriikidele ehk Euroopale ja USA-le. Vahelduseks tasub vaadata korraks ka ida suunas. Sealgi on käimas protsessid, millele argiselt ehk vähem tähelepanu jagub.
Jutt on Hiinast ja Indiast. Neist esimese kohta kommentaare leidub, aga teine on palju vähem rambivalguses. Ja kui Hiinat, nagu Venemaadki, nähakse autoritaarset rivaali kujutava üliriigina, siis Indiat peetakse neile demokraatlikuks vastukaaluks. Vähemalt seni on see nii olnud.
Nii Hiina kui ka India esitlevad end mitte kui tavalisi rahvusriike, vaid riike-tsivilisatsioone. Teadupärast teeb sama Venemaa ja selle kõrvalnähtusena on meil sõda Ukrainas. Üldiselt pürib selles suunas ka Türgi, kuid see ei ole praeguse jutu teema.
Nii Hiina kui ka India pürivad tagasi ajaloolise õitsengu varasemasse aega ja territoriaalsesse suurusesse. Tuginetakse seejuures ajaloolisele kultuuripärandile ja populismile. Jutt on siis nende riikide ajaloolistest piiridest. India puhul tähendab see Bharatti Lõuna-Aasias. Algselt olla Bharati all silmas peetud küll mitte poliitilist moodustist, vaid maad, millel valitseb brahmaanide ühiskonnasüsteem. Vana-India tekstides kirjeldati seda kui territooriumi, mida lõunas piiras meri ja põhjas lumi ehk mäed.
Hiina jaoks on minevikus tegemist "jumalate kontinendiga" või "püha maaga", nagu Hiina-keskselt nimetatakse Ida-Aasias Hiina ajaloolisi alasid. Ja sellel maal elasid eelkõige han-hiinlased, mis viitab kuldseks peetud Hani dünastiale ja selle elanikkonnale umbes 2200 aastat tagasi.
Tänapäeval loeb Hiina kompartei just han-elanikkonda selleks õigeks hiina rahvaks. Sellest tulenevalt on taas jutuks protsess, mida nimetan "sinitsiseerimiseks", kuna paslikumat terminit ei leidnud. See on midagi muud kui "hiinastamine" ja tähendab etniliste vähemuste sulatamist enamusse ehk han-hiinlastesse. Seda terminit olla kasutatud juba vähemalt alates 17. sajandist ja laiemalt mõeldud sellega vähemuste assimileerimist Hiina impeeriumis Hiina kultuuri ja keelde.
Riik-tsivilisatsioonid põrkuvad tavaliselt naabruses olevate rahvusriikidega, nagu Venemaa puhulgi näha. India jaoks on praeguses nägemuses neist eraldatud ajaloolisteks osadeks Pakistan ja mõned muudki riigid, mida hiljem märgime. Hiina jaoks on tegemist eelkõige Taiwaniga, kuid ka mingil määral Korea poolsaare, Vietnami ja praegu Jaapanile kuuluvate Ryukyu saartega. Ja kõrvalepõikena, et Türgi näiteks näeb enesele kuulunuina mitmeid Ottomani impeeriumist eraldunud araabia riike.
Indias on peaminister Narendra Modi oma võimu ajal näidanud ustavust äärmuslikule poliitilisele hinduismile, mida tuntakse hindutva nime all. Suurele osale hindu enamusest olla see poliitika meelepärane.
Hinduismi suhe hindutvaga olla umbes nagu kristluse suhe kristliku fundamentalismiga või islamil islami fundamentalismiga. Hindu fundamentalism olla aga kristluse ja islamiga võrreldes usulise sisu osas lahjem, kuna see on pluralistlik, mitte ainujumala usk. Indias võib inimene kuuluda samaaegselt mitme usu kummardajate hulka. Nimetus hindutva anti omal ajal Indiat ühendavale kultuurile, millesse kuulusid kõik, kelle jaoks India oli nii sünnimaa kui ka usu päritolumaa.
Modi juhitav Bharatiya Janata Party on muutunud natsionalistlikumalt hinduistlikuks kui ükski varasem kaasaegne valitsev erakond. India on võrdsustatud iidse Bharatiga ja edendatakse hinduismi, tehes maha mitte-hindu vähemusi ja nende kultuuri.
Kümme aastat tagasi esitas Modi ÜRO-s resolutsiooni, milles pakuti 21. juuni kuulutamist rahvusvaheliseks jooga päevaks ja India määratlemist jooga vaimseks sünnimaaks. See reso võeti ka vastu. Joogapäeval harjutavat seda isegi maailma kõige kõrgemas sõjalises tugikohas Siacheni liustikul teenivad India sõjaväelased.
Lisaks hinduismi edendamisele tegeleb Modi ka geograafiliste küsimustega. Kashmiri osariigile teatava autonoomia andnud põhiseaduse säte tühistati 2019. aastal, aga mullu tekkis India uue parlamendihoone seinale maal, milles kujutati jagamatut Indiat. See hõlmas lisaks praegusele Indiale ka Pakistani, Sri Lanka, Maldiivide, Bhutani, Bangladeshi ja Nepaali territooriume. Jälitama on hakatud sikhi separatiste ja üks neist tapeti näiteks Kanadas. Ja nii edasi...
Hiinas on Xi Jinping lubanud taasluua hiina rahva ja teha Hiina tsivilisatsioon uuesti suureks. Seejuures püüab ta tugineda just han-hiinlaste enamusele, kes tema sõnul on riigi ajaloo põhijõud. Hiina sotsiaalteaduste akadeemia juures asutati ajalookool, et iidset han-Hiina ajalugu ja kultuuri uurida. Seda ajalugu püütakse viia võimalikult kaugele minevikku.
Hiina on ka hakanud kuulutama loosungit, mille kohaselt "ida tõuseb ja lääs langeb". Hiina kultuuri globaalseks levitamiseks on Xi algatanud üleilmse tsivilisatsioonide dialoogi, pakkudes uut, tsivilisatsioonidel, aga mitte riikidel, tuginevat maailmakorda. Selles oleksid kesksetel kohtadel Hiina, Kreeka, Egiptuse, Pärsia ja India tsivilisatsioonid. Seejuures märgib Hiina, et lääneriikidel kui vähem arenenud jõududel ei ole õigust rakendada oma reegleid, näiteks inimõigusi või demokraatiat, suhetes iidsete tsivilisatsioonidega.
Nagu olen varem viidanud, anti mullu välja Hiina kaart, millel enda omaks on värvitud ka suured osad Venemaast, Taiwan ja Lõuna-Hiina meri.
Nii Hiina kui ka India arvavad, et nende praeguse staatuse on lääs neile peale surunud. Kui nende pürgimused piirduksid enesehinnanguga, siis poleks ju häda midagi, kuid paraku kaasneb nende praeguse populistliku maiguga tõusuga riik-tsivilisatsioonideks ka oht konfliktideks naabritega.
Aastatuhandeid on riik-tsivilisatsioonid, alates budistlikust Mauriast kuni Ottomanide, salafiidide, mugalite impeeriumini ja Euroopa ristisõdadeni püüdnud teiste alasid vallutada ja poliitilise spiritualismi segu abil rahvaid pöörata. Tänapäeval on see nähtus tagasi tulnud. Hakatuseks on siseriiklik väõhemuste represseerimine, aga edasi ei saa välistada regionaalset ekspansionismi, nagu Venemaa näitel näha.
Viited lugemishuvilistele
- Why China And India's Populism Threatens The World Order (noemamag.com)
- On the Difference Between Hinduism and Hindutva - Association for Asian Studies
- Little Pinks and their achy breaky hearts • Inside Story
- How the Century of Humiliation Influences China's Ambitions Today – Imperial & Global Forum (imperialglobalexeter.com)
- Власти Индии хотят, чтобы другие страны называли ее Бхаратом. Но в самом Бхарате не все одобряют такой способ борьбы с колониальным прошлым — Meduza
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.