Venemaal näikse ajalugu olevat tõusnud uuele tasandile. Hulgaliselt on tekkinud hobiasjatundjaid, kes sel teemal sõna võtavad või kirjutavad. Keegi ei tihka muidugi konkureerida Kremli jõugupealiku Vladimir Putini endaga, kuid siiski. Putin on praeguses kontekstis kujunenud ajaloo teenäitajaks just Ukraina ja ukrainlaste teemal. Kuigi kogu tema mõttetöö võib kokku võtta väga lühidalt: Ukrainat ega ukrainlasi ole kunagi olemas olnud, ei ole praegu ega saa olema ka tulevikus.
Nüüd on eksperthinnangute redeli ülemistel pulkadel koha sisse võtnud ka praegu õukonnanarri staatuses olev endine Putini kohasoojendaja Dmitri Medvedev. Kuna teda peetakse paljuski just nimelt õuenarriks, siis võib ta arvata, et selles staatuses võib ka tõde välja öelda ja sellega silma jääda. Või siis leiab ta, et ajaloo paikapanek on trend, mida tuleb järgida ja omalt poolt asjale kaasa aidata.
Igal juhul üllitas see tegelane, keda opositsioon ühe Navalnõi meeskonna dokumentaalfilmi järel hellitavalt Dimoniks nimetab, pika tiraadi anglosaksi kuritegelike jõudude rollist Hitleri Saksamaa tõusul ja arengul. Ning ka Venemaa rollist õigete ideede eest seisjana.
Kirjatükk oli ajastatud 9. maile, mis on kujundatud Venemaa peamiseks pühaks. Põhjusel, et suur isamaasõda on kuulutatud sisuliselt nüüdis-Venemaa üheks alusmüüdiks ja kogu eluolu pöörlebki ideoloogilises plaanis tolle sõja ja praeguse Ukrainas käiva sõja võrdsustamise ümber.
Sellest tulenevalt ei saa Kreml lubada mingeid ekslikke vaateid möödanikule. Putin andis seetõttu välja kaheksaleheküljelise ukaasi, millega ajaloo osas kehtib nüüdsest riiklik monopol. Seetõttu võib arvata, et Medvedevi kirjutis peegeldab ametlikku nägemust sellest, milline ajalugu peab olema.
Medvedevi sõnul olla 21. sajandi ajalooline nonsenss selles, et on pöördutud tagasi mineviku kõige ebainimlikumate ideoloogiate juurde. Venemaa olevat sunnitud praegu võitlema taassündinud fašismiga, selle zombi-uussünniga, mida kehastab hitlerismi tülgastav ja küüniline lapselaps, Kiievi natslik režiim.
Veelgi hullem olla see, et Kiievi režiimi toidavad, varustavad ja ässitavad Vene endised liitlased Teises maailmasõjas. Ja samal ajal igasugused mättasse löömata jäänud metsavendade jäänused alaarenenud Ida-Euroopa riikides lämbuvad omas russofoobias. Washington ja Brüssel tegutsevat praegu suurema küünilisuse ja haardega kui Hitler ja tema käsilased.
Tagatipuks ollagi anglosaksid need, kes omal ajal hitlerismi jaoks soodsa toitepinnase lõid. Medvedevi kohaselt ei olnud Saksamaal Versailles' rahulepingu järel mingit võimalust oma armeed uuesti relvastada. Õige. Kuid nad saanud anglosaksidelt raha ja taasrelvastumine läks käima.
1924. aasta Londoni konverents vähendas Saksamaa reparatsioonide summat poole võrra ja nähti ette Saksa majanduse taastamine tasemele, mis annaks võimaluse Versaille' tingimusi täita ja kahjutasu maksta. Tegelikult olnud kogu see tegevus suunatud niinimetatud Vene küsimuse lahendamisele. Ja Saksa kaupade vool Vene turule olnuks tagatis selleks, et nõukariik jääkski majanduslikult nõrgaks.
Terve mõistuse seisukohalt tekib küsimus, et miks pidid Saksamaa kaubad nõukariiki nõrgendama? Kas olid viletsa kvaliteediga või siis takistasid kohapeal kaupu toota? Kas Moskval siis mingit sõnaõigust ei olnudki? Ja muide, ka putinlik Vene on ju valdavalt sõltunud rajatagusest tehnoloogiast ja paljuski sõltub ka praegu. Ilmselt jälle neetud anglosakside salanõu…
Nüüd peab tegema kõrvalepõike. Ajalookorüfee rollile pürgiv autor jätab kõrvale väga palju seiku, kuigi pakub arvukalt nimesid ja aastaarve. Saksamaa relvajõudude taastamise puhul unustab ta märkida nõukariigi rolli. Juba 1920. aastal viidi Saksa tollaste relvajõudude juht kindral Hans von Seeckt kokku Moskva esindajatega. See kindral oli muide vastutav armee taastamise eest Weimari vabariigis.
1922. aastal sõlmisid Saksa Reichswehr ehk kaitsejõud ja punaarmee lepingu, mis nägi ette Saksa sõjaväebaaside rajamise nõukariigi pinnal. Kaks aastat hiljem avati Moskvas Reichswehri esindus ja Saksamaa nõustus katma kõik baasidega seotud kulud. Kümne koostööaastaga andis Saksa pool nõukariigile sel moel umbes sada miljonit riigimarka. Medvedevi loogika kohaselt maksid sakslased siis anglosakside abiga saadud rahast osa bolševikele. Või kuidas?
Vene baasides said sakslased treenida tankimeeskondi ja õhujõudude piloote, kuna Versailles' lepinguga oli see tegevus Saksamaa enese pinnal keelatud. Saksamaa omakorda andis punaarmeele õiguse korraldada ühisõppusi sakslastega ja saada ka tööstuslikku ning militaarteholoogiat, mida nõukariigis nappis.
Sakslased samas umbusaldasid venelasi, kuna nood kippunud varastama. Virutati kõike, mis käe alla sattus – pliiatseid, seepi, hambapastat, tööriistu ja nii edasi. Seega ei ole Vene vägede samalaadses tegevuses Ukrainas midagi uut. Kogu see koostöö vältas 1933. aastani, siis järgnes paus ja seejärel tulid juba Hitleri ning Stalini kokkulepped Euroopa osaliseks jagamiseks.
Tagasi Medevedevi taiese juurde tulles märgin ära tema viite, et ka sakslaste jutt aarialikust päritolust olla pärit anglosakside eeskujust, täpsemalt sarnastest omaaegsetest ideedest brittidel. Lisan, et praegu käib Venemaal aarialiku päritolu kuulutamine, nüüd juba venelaste jaoks.
Medevedit nörritab tugevalt asjaolu, et Nürnbergi tribunalis ei mõistetud surma ühtegi natsirežiimi majandusliku küljega tegelejat. Lisaks oleks õiglane tuvastada, kui palju teenisid koostööst natsidega anglosakside firmad, see raha nüüdisvääringusse panna ja suunata kompensatsiooniks nõukogude rahva genotsiidi eest. Kuid mitte teistele sõjas kannatunutele...
Kõike muud kõrvale jättes märgin lõpuks Dimoni teesi, et Venemaa näeb oma ajaloolist missiooni pruuni katku nüüdisvormi lõplikus väljajuurimises. Vajadusel tuleb seda teha kirurgilisel teel ja niinimetatud erioperatsioon Ukrainas on vaid esimene samm teel uue ilmakorra poole. Vaat see tees tasub meeles pidada. Et Ukraina on vaid algus, eesmärk on põhjalikum ja laiem. Kas tahtlikult või mitte, kuid õuenarr ütleski tõe välja.
Viited lugemishuvilistele
- Как англосаксы продвигали фашизм в xx веке и реанимировали его в XXI
- Путин выдал указ о величии России / NV
- "Эту память не очистить". Государство берет историю под контроль (severreal.org)
- Время закончить войну. Путин использует Вторую мировую как источник политической легитимности. О милитаристском культе и о здоровой памяти как двух разных подходах к прошлому — историк Константин Пахалюк — Новая газета Европа (novayagazeta.eu)
- German Military in the Soviet Union 1918-1933 - Feldgrau
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.