Kas tajute mingisugust erinevust lause "Ta ei sarnanenud kaugeltki minu meesideaalile" ja "Ta ei sarnanenud kaugeltki minu meesideaaliga" vahel?
Küsin, sest tegusõna sarnanema rektsioonide vahel ei oldud seni täheldatud tähenduserinevusi, nagu oli täheldatud mõne teise tegusõna puhul, näiteks midagi kuulub [kellelegi või kuhu] ja liitub [kellega või millele]. Ometigi on eeltoodud lausete vahel väike erinevus. Tegusõna sarnanema kasutust uurides selgus nimelt, et alaleütlev rektsioonikääne ei ole kaasaütlevaga alati asendatav, nii ka eespool näiteks toodud lausetes. Nimelt tähistab alaleütlev ta ei sarnanenud meesideaalile abstraktset ideaali, ent kaasaütlev ta ei sarnanenud meesideaaliga tähistab seda, et ideaali all mõeldakse konkreetset meest.
Käände valik olenebki sellest, mida soovitakse väljendada. Kaasaütlev kääne sobib hästi olukorda, kus võrreldavad objektid on omavahel tähenduslikult samalaadsed, näiteks lauses "Välgukahjustused sarnanevad kõrgepingekahjustusega" või "Kogu see lugu sarnaneb mingi teadliku libauudisega". Kaasaütlev kääne ei sobi aga enam nii hästi siis, kui objektid on raskesti võrreldavad, näiteks lauses "Kuidagi väga muretainale sarnanes see retsept", kus muretainas ja retsept on raskesti võrreldavad objektid.
Meie uurimusest ilmnes seegi, et alaleütlevat käänet kasutatakse ka kontekstides, kus kaasaütlev on sarnanema juures tavaline valik. Seega võib öelda, et alaleütlev on verbi sarnanema rektsioonina universaalsema kasutusalaga kui kaasaütlev kääne. Tõenäoliselt on see ka põhjus, miks on alaleütlev kääne verbi sarnanema rektsioonina endiselt käibel.
Ka sellest juhtumist järeldub, et eesti keele uurimine on äärmiselt põnev ja silmiavav!
Vt lähemalt Lydia Risbergi ja Liina Lindströmi artiklit "Eesti keeleteaduse ja keelekorralduse areng verbirektsiooni näitel", Keel ja Kirjandus, 2023, nr 3, lk 304–327.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.