Mida on ühist sõnadel nagu haigla, hoidla, parkla, pesula, suvila, tankla ja vangla? Nad on nimelt tänapäeval tavalised eesti keele sõnad, mis lõppevad kohale viitava liitega -la. Näiteks hoidla on koht, kus midagi hoitakse, parklas pargitakse autosid, tanklas tangitakse, ja suvila on maja, kus käiakse suvitamas. Liitega -la on moodustatud igasuguseid sõnu, näiteks ka pigem erialakeelde kuuluv sõna eosla ehk 'eostaimede (nagu sõnajalad) organ, milles arenevad eosed'.
Vahel aga esineb kokkusattumusi. Näiteks sõna `aula algne hääldus oli teises vältes aula, sest see on pärit kreeka sõnast (aulē 'saal, siseõu') ega ole moodustatud nimisõnale au liite -la lisamisega. See on iseenesest sobiv kokkulangevus, sest aktusesaal on ju koht, kus ka au avaldatakse.
Keel ongi sageli rohkemat kui liitetehete summa. Näiteks eelmise sajandi keskel loodud sõna juuksla on igati loogiline tuletis koha kohta, kus töötab juuksur. Sõna juuksla väljapakkujad tuletasid selle pikemast sõnast juukselõikla, sest peale juuste lõikamise aeti seal ka habet. Kasutuses juuksla aga juurdunud ei ole, seda esineb harva. Vene-eesti sõnaraamatust leiame, et tema sünonüümideks on pakutud ka sõnu soengla ja pardla, mida praeguses keelekasutuses ei leidu aga pea üldse. Samuti on vähem levinud sõnad juukselõikla, juuksuriäri ja juuksuritöökoda, seevastu juuksurisalong on juba pisut enam levinud. Tänapäeva eesti keeles ongi tavapärane öelda, et minnakse kas juuksurisse, juuksuri juurde või siis: ilusalongi.
la-liitega sõnu meeldis moodustada ka 19. sajandi teisel poolel tegutsenud keelearendaja Karl August Hermannile. Paljude teiste seas pakkus ta näiteks välja sõnad isala ehk 'isakodu; isamaa' ja Prantsla ehk 'Prantsusmaa'.
Moodustagem sõnu ikka edaspidigi loovalt! Näiteks oleks säutsla üks kena sõna.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.