Maailmas kõneldakse üle 7000 keele. Keelte kujunemises on rolli mänginud paljud aspektid. Üks väga paljude teiste seast on sugu, sealjuures on sugu iga keelt mõjutanud omal moel. Näiteks mõnes keeles on grammatiline sugu, nagu saksa keeles on sõna kass grammatiliselt naissoost (die Katze), prantsuse keeles on sõna kala (le poission) grammatiliselt meessoost. Eesti keel nagu teised läänemeresoome keeled on aga grammatilise soota – see tähendab, et sugudele viidatakse kas üksiksõnade (nagu naine ja mees), liitsõnade (nagu esinaine ja jahimees) või tuletiste (nagu sõbranna) abil.
Sugudega keeles on seotud ka tõekspidamised, hoiakud ja uskumused, mis on ühiskonnas valdavad. Toon mõne näite.
Austraalias Queenslandis kostub djirbali keel, mille kõnelejad usuvad, et linnud on lahkunud naiste vaimud. Seepärast on linde tähistavad sõnad grammatiliselt naissoost. Samuti usutakse, et päike on naine, ja sõna päike on niisiis ka naissoost. Vastupidine lugu on kuu, päikese n-ö abikaasaga, mida tähistav sõna on grammatiliselt meessoost.
Samuti on paljudes keeltes mõningad esemed nii-öelda naiselikud ja mehelikud, sõltuvalt sellest, missugune on nende esemete kuju. Näiteks Paapua Uus-Guineas kõneldavas manambu keeles on lühikesi ümaraid esemeid tähistavad sõnad naissoost, pikki peenikesi esemeid tähistavad sõnad aga meessoost. See võib ka muutuda, sest näiteks pea on manambu keeles ümara kuju tõttu naissoost, aga kui inimesel on peavalu, tundub pea olevat justkui raske ja ebatavaliselt suur, mistõttu võib sõna peavalu olla jällegi meessoost.
Niisiis, sugu vormib maailma, mõtlemist ja keeli. Ja meie saame muutuva maailma järgi omakorda ka keelt vormida.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.