Nagu paljud teised vanad sõnastikud, nii oli ka August Wilhelm Hupeli 1780. aastal ühes köites ilmunud eesti-saksa ja saksa-eesti sõnaraamat täienduseks tema keeleõpetusele. Selles sõnastikus täpsustatakse, kas üht või teist sõna kasutatakse põhjaeesti või lõunaeesti keelealal, ja tihti on esitatud nii ühe kui ka teise piirkonna sõnakuju.
Nii ütleb Hupel, et näiteks kiilasjää kohta öeldi Pärnu kandis raudjää. Tal on ka hellitava tähendusega sõnu, nagu emandakene, hullukene (need olla olnud kasutusel nii Põhja- kui ka Lõuna-Eestis) ja lõunaeestikeelne talvikukene 'talvel sündinud lammas'. Lõuna-Eestis öeldi märtsijäneste kohta hangepoeg, kevadel enne rohu tärkamist sündinud jäneste kohta kulupoeg. Pastinaagi kohta öeldi Lõuna-Eestis moorajuur, Harjumaal ka modervergi juur. Puunimetuse pihlakas võime leida põhjaeestikeelsest väljendist üle ilma pihlakas ehk 'vikerkaar'. Juhtus ilm olema sant ja tuuline, öeldi Lõuna-Eestis, et tuule ema tantsib, kui aga tuul vaibus, võttis ta põhjaeesti keelealal ära soiguda. Last ootava tulevase ema kohta kasutati Põhja-Eestis väljendit kahekordne naine.
Nõelumiseks võidi Lõuna-Eestis võtta nõelatäis niiti ehk nõglandus, ja selle töö juures oli mõnel abiks liigsilm ehk 'prillid'. Kui üks Pärnu kandi nuugete juustega ehk heledapäine noorik oli põhjaeestikeelse väljendi järgi nugris ehk 'krapsakas', võis ta pakkuda oma mehele mõnd hõrgutist ehk tolleaegse kirjapildi järgi örkotust, mis samuti on märgitud põhjaeestikeelseks. Kes palju jõi, võis olla pihuks põrmuks joobnud ehk põhjaeesti keeles maani täis. Selline inimene võis kukkudes kätt nisserdada ehk välja väänata, nagu öeldi Lõuna-Eestis. Kui aga oli tarvis oma tegusid õigustada, võis appi võtta käänid ja väänid ehk 'igasugu ettekäänded', nagu öeldi Põhja-Eestis.
Hupelil on hulk sõnu, mille ta on üle võtnud varasematest sõnastikest, ja osa neist oli kahtlemata kasutusel. Samas võis esineda ka ühest sõnastikust teise rändavaid nn kummitussõnu, mille puhul ei ole sageli võimalik täit selgust saada, kas ja kui palju neid ka tegelikult tarvitati.
Reporteritund. Stuudios on opositsioonipoliitikud
Kui nädala eest neljapäeval selgitasid loodavava võimuliidu ees seisvaid väljakutseid võimuliitu moodustavad erakonnad, siis sel neljapäeval on kord opositsiooni jäävate erakondade käes.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.