Sõnale koer on eesti keeles omistatud mitmesuguseid omadusi, sellest on moodustatud nii tuletisi kui ka liitsõnu.
Tavaliselt kasutatakse sõna koer vallatu või ülekäte läinud inimese kohta, näiteks see on üks koer poiss, iga viguri peale valmis või laps nii koeraks läinud, ei kuula enam üldse sõna. Koeraga saab moodustada ka võrdlusastmeid, näiteks poiss on koerem kui koer või küll see on koer inimene, aga eks neid ole koeremaid veelgi.
Eesti murretes tähistab koer ka vallatust või sulitempu, näiteks alguses oli ta tore inimene, aga pärast hakkas koera tegema. Murdekeelest leiab veel tuletisi, mida üldkeeles ei tunta. Näiteks kui midagi on halvasti tehtud, siis öeldakse: ta tegi selle töö koerasti või katus on nii koeramisi tehtud. Tegusõnaga koerastama aga väljendatakse murdekeeles lohakat töötegemist, näiteks ta ei teinud midagi, koerastas üle ja läks.
Koera-liitsõnad on sageli sellised, mis märgivad midagi viletsat, kehva, näiteks koeraelu, koerailm, koerapõli, aga on ka toredamaid, näiteks naljajutu kohta öeldaks: ajab koerajuttu, teeb nalja. Või koeralaul, mis tähistab ilmalikku rahvalaulu või ka lorilaulu.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.