Kõige varasemad eesti keelt sisaldavad sõnastikud avaldati 17. sajandil: need kõik olid saksa-eesti sõnaraamatud. 18. sajandi alguses aga koostas vaimulik Salomo Heinrich Vestring tolle aja kohta väga mahuka eesti-saksa sõnaraamatu, kus esmakordselt olid märksõnadeks eesti, mitte saksa sõnad. Põhiliselt kirjeldab autor rahvakeelset sõnavara, mitte vaimulike ega saksakeelse ülemkihi jaoks olulisi sõnu ja väljendeid.
Selles sõnastikus on palju negatiivse alatooniga keelendeid: inimesed võisid olla tuimad totrad, tühilased, ülbed ja üleannetud, ühed tolvanid kõik, kusjuures mõni neist elas väderiku varjus ehk 'põõsa taga'. Juhtus mõni naine rumalat juttu rääkima, võis selle kohta öelda nikker nakker naiste nõu. Neiud ja küllap ka noormehed võisid olla tohvikesed ehk 'lollid, kohtlased'. Ja vana aja inimene võis kuulda siunamisväljendeid nagu sina laisk proos! 'võrukael, kelm' või ka su niuded vindugu ja su kõht mingu punni!, väga kauge sugulane aga oli lausa viies vesi taari pääl ehk nii-öelda väga lahja sugulussidemega isik.
Kui hästi otsida, leiame sellest sõnastikust ometi ka mõndagi ilusat: näiteks magaja kohta öeldakse tukkur, kaunikõlaline sõna undjas tähendas aga 'rahulik ja kurvameelne'. Ja sõnastiku autor, auline kirikuhärra, toob meieni ka elutarkusi: mees on naise kaunike, naine on mehe kaunike, saksakeelse seletusega 'mees peab oma naist ja naine oma meest armastama'. Ilusa kõlaga on ka jänesehüüp ehk kassikakk.
Jäägu igaühe enda otsustada, kuidas hinnata väljendeid päevad käivad peremehe poole ehk lähevad pikemaks ja päevad käivad orja poole ehk jäävad aina lühemaks. Päikesevarjutuse kohta öeldi suisa, et päev süüakse ära.
See sõnaraamat jäi trükitud kujul ilmumata. Teos küll plaaniti Põltsamaal trükki anda, aga plaan ei teostunud ja seetõttu on uurijate käsutuses vaid käsikiri. Selles sisalduv sõnavara pakub keeleuurijaile aga väga palju avastamisrõõmu.
Vestringi sõnaraamatu käsikirja põhjal avaldas Eesti Kirjandusmuuseum 1998. aastal trükiväljaande "Lexicon Esthonico Germanicum".
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.