Aastal 1732, pisut vähem kui kolmsada aastat tagasi, avaldas Jüri pastor Anton Thor Helle oma keeleõpetuse "Lühike juhatus eesti keele juurde". Tõtt-öelda ei olnudki see kuigi lühike, kuna lisaks eesti keele grammatika kirjeldusele on ta esitanud ka sõnastiku, valiku eesti vanasõnu, rahvalikke dialooge ja ka mõistatusi.
Selles sõnastikus avaneb meile rikkalik pilt endisaegsest eesti keelest. Väljendi vana agar tööinimene tähendus on meile selge, pooligane mees aga tähendas lihtsalt 'mees oma parimais aastais'. Vahel tuli ehk juua ärakaranud piima ehk sellist, mis oli tükki läinud. Saame ka teada, et kõverus tähendas valet: küll saab kuulda, kummal õigus, kummal kõverus. Kaunikõlaline metsmuusikas aga oli 'teeröövel', kuigi temalgi võisid olla sõstrakarvased ehk pruunid silmad. Ka suur vägev mees ehk hiiglane võis olla põderik või tõbur ehk väga sageli haige, ja kui ta kooli sattus ehk surmatõppe jäi, võis talle järele tulla Liiva-Annus või Nurme-Toomas ehk vikatimees. Kui tundsid, et sulle on midagi ilmaaegu süüks pandud, võisid öelda: ma ütlen seda uniste kätega, unise suuga ja tühja südamega, et ma olen sest prii. Ja kui kellelgi oli mõnda tuult jalge all, ähvardasid teda mitmesugused ohud, kuigi ta võis käia vagasest 'hästi vaikselt' kikivarvul. Linnakrapp ehk 'suur latatara' võis inimesi nimetada lüllideks ehk totakateks. Metsas aga nämisesid ehk mõmisesid karud ja nautisid lund, mis sadas maha torta ehk suurte räitsakatena.
Kogu see rikkalik sõnavara ja näitestik teeb Anton Thor Helle keeleõpetuse lugemise iseäranis põnevaks. Tõsi küll, lisaks temale on selle teose koostamisele kaasa aidanud teisedki vaimulikud ja tema sõnastik tugineb üsna paljuski Salomo Heinrich Vestringi käsikirjale. See aga ei kahanda selle töö väärtust, pigem vastupidi.
Anton Thor Helle keeleõpetus (eestikeelse tõlkega) ja sõnastik avaldati 2006. aastal uustrükina.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.