Pisut enam kui 360 aastat tagasi, aastal 1660, ilmus Heinrich Gösekeni keeleõpetus ja sellega koos ka mahukas saksa-eesti sõnastik. Göseken oli Kullamaa vaimulik ja seetõttu võime siit leida palju Läänemaale omast sõnavara. Tema keeleõpetus ja sõnastik oli ilmumisjärjekorras kolmas, pärast Stahli ja Gutslaffi samalaadseid töid. Eriliseks teeb aga Gösekeni sõnaraamatu asjaolu, et see on mitu korda mahukam kui varasemad sõnastikud ja sisaldab uskumatult rikkalikku keeleainest.
Ka Gösekenilt võime leida väga palju põnevaid vanu üksiksõnu ja sõnaühendeid, nagu igavene sulane 'pärisori', morsellid 'suhkrupastillid' ja tont 'üliõpilane'. Võime siit leida ka sõna seltsimees. Tema worsti wald ei ole aga siiski mitte vorstivald, vaid vürstiriik. Ja peame olema ettevaatlikud, kui märkame ühendit wahho sönnamees, sest tegu ei ole mitte vahusõnamehega, vaid vahva sõnamehega ehk 'hea, osava kõnemehega'.
Seda sõnastikku eristab varasematest ka pikemate fraaside ja kõnekäändude esitamine. Paljud neist on tõenäoliselt sõnastikku sattunud seepärast, et eesti keeles ei olnud veel tol ajal sobilikku sõna: näiteks kahepaikne on siin maa- ning vee-elajas, tuuker on see, kes vee all võib käia, poeet aga on too, kes sõnad seab viisi sisse. Ent on ka päris kõnekäände ja vanasõnu, näiteks "Mine hiire hinge ning kassi kaela peale!" tähenduses 'mine tüüta kedagi teist', samuti "Parem on lüpsis kui tapis" ehk 'parem on lüpsta kui nülgida'. Väljendit "Lähed sa soe eest pakku, leiad sa karu eest" tunneme aga nüüdisajal sõnastuses vihma käest räästa alla.
Gösekeni sõnastiku rikkalikku keelevara on oma töös kasutanud ka paljud hilisemad autorid, teiste seas Ferdinand Johann Wiedemann ja Andrus Saareste. Peale keeleteadlaste võivad sellest sõnastikust omajagu põnevust leida aga ka kõik teised keelehuvilised.
2010. aastal anti Gösekeni teos välja kommenteeritud uustrükina, kus keeleõpetus on eesti keelde tõlgitud ja sõnastikus on märksõnadena toodud eestikeelsed keelendid.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.