Meile teadaolevalt oli esimene eesti keelt kirjeldav sõnaraamat kakskeelne saksa-eesti sõnastik. See ilmus pisut vähem kui nelisada aastat tagasi, 1637. aastal esimese eesti keeleõpetuse osana. Seda tüüpi raamatuid avaldati 17. sajandil ka teiste keelte kohta. Sõnastiku autor, Heinrich Stahl, oli autoriteetne vaimulik. Tema eesmärk oli tutvustada eesti keele põhimõtteid ja sõnavara teistele saksa keelt kõnelevatele vaimulikele, kes püüdsid teha end arusaadavaks eestlastest kirikulistele, kuna neile peeti jumalateenistusi eesti keeles.
Selles ligi nelisada aastat tagasi ilmunud sõnastikus on palju sõnu, mis on nüüdseks eesti keelest kadunud, rääkimata muutunud kirjapildist ja tähendustest. Võime sealt leida näiteks sõnad ettepajataja 'eestkostja', hiljulik 'pehme; õrn; leebe; vagane', ihastelema 'igatsema, soovima', kaarman 'voorimees', kaunikene 'lilleke', liivendelema 'luurama', päeva pimedus 'päikesevarjutus', raamatunahk 'paber' ja suuvarnes 'hammastik'. Õppija aga oli selle sõnastiku järgi hoopis 'õpetaja' või ka 'jutlustaja', ja ütlus omakorda tähendas jutlust. Mõistagi leiame siit ka igasuguseid kiriku jaoks kahtlasi tegelasi, nagu tark (tähenduses 'ennustaja, ettekuulutaja'), lausuja, nõid, soolapuhuja ja kuradikunstlik ehk 'posija'. Ja juba Stahl kasutab sõna pisuhänd, sünonüümina sõnadele valgemees ehk lendvamees 'kratt, lohe', tuues need tõlkeks saksa sõnale Drache. Niisiis viitab ta pisuhändadele ehk krattidele, kui püüab selgitada, kes on see mütoloogiline olend, keda meie alates 20. sajandi algusest tähistame kreeka päritolu sõnaga draakon.
Milleks üldse uurida nii vanu sõnastikke ja neis sisalduvat sõnavara? Ennekõike saame selle kaudu parema ülevaate eesti keele ajaloost ja arengust, ka praeguse eesti keele sõnavara struktuurist ja päritolust. Ja teisalt saame vaimusilma ette hõllandusliku pildi, kui kujutleme, kuidas taevalaotuses võis näha luuramas lendvamehi ja aasal õitsesid hiljulikud kaunikesed. Tsiteerides ühte Külli Habichti artiklit: need tekstid on otsekui harukordne sild minevikku, kust on väga palju huvitavat leida. Ja võib-olla leiavad keeleuurijad edaspidi veelgi vanemaid sõnastikke, mida seni ei ole avastatud.
Heinrich Stahli sõnastikust on põhjaliku uurimuse avaldanud Kristel Ress (Kikas).
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.