Nagu tädidegi puhul, nii kasutatakse ka sõna onu peamiselt sugulussuhte tähistamiseks – onu on kas ema või isa vend. Murdekeeles on vahe onul, kelleks nimetatakse ema venda, ja lellel, kes on isa vend. Tänapäeval kasutatakse sõna onu üldiselt siiski pigem mõlema, nii ema kui ka isa venna kohta.
Olgu aga lelle ja onu suhtega keeles kuidas on, igal juhul tähistatakse sõnaga onu lisaks sugulasele ka meessoost peretuttavat või lihtsalt mõnd meessoost isikut. Enamasti tehakse seda küll lastekeeles. Ilmselt mäletame kõik, kuidas lapsed tervitavad tuntud sketšisaates "Tujurikkuja" üht perekonnale külla tulnud meest kui onu Heinot. Väljend onu Heino läks seejärel laiemasse kasutusse ja tähistab piinlikult naljatlevat meest.
Uurisin onude kasutust eesti keeles lähemalt. Täpsemalt vaatlesin keelekorpusest, mida väljendatakse liitsõnadega, mis sisaldavad sõna onu. Leidsin, et nagu tädi, nii liidetakse ka onu otsa nimele – näiteks Mardionu ja Peetrionu, aga ette juhtus ka Bondionu ja meie endist presidenti tähistav Ilveseonu. Sõna onu võibki tihti kohata ka loomade nimetustes – näiteks põdraonu, ämblikuonu ja küülikuonu. Tõenäoliselt tuleb see võte "Onu Remuse juttudest", kus loomadest tegelaste nimed sisaldavad sõna onu.
Onu-lõpuliste liitsõnadega kirjeldatakse meessoost isikuid ka nende ametite, hobide ja tegevuste kaudu. Ametialaselt tegutseb onu sagedasti korrakaitses (nagu politseionu), tervishoius (nagu arstionu), klienditeeninduses (nagu müüjaonu) ja ehituses või remonditöös (nagu elektrionu). Samuti leidub kuritegevusega tegelevaid onusid – sellised on kommionu ja mõrvarionu.
Onu-lõpuliste liitsõnadega kirjeldatakse veel ka meeste välimust (nagu rastaonu ja vuntsionu), iseloomu (nagu naljaonu ja pahaonu) ning ka seda, et ta midagi omab (näiteks bemmionu).
Kokkuvõttes on näha, et nagu tädidel, nii on ka onudel eesti keeles palju toimetamist!
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.