Eesti keele mahukaimas sõnastikus, EKI ühendsõnastikus Sõnaveebis, on 2022. aasta septembri seisuga 162 pea-lõpulist liitsõna. Nende seast võime leida terve eripärase rühma: lambapea ja oinapea, kanapea ja kukepea, vesipea, tainapea ja pudrupea, rääkimata kõvapeadest ja põmmpeadest. Tõepoolest, tervelt 37 pea-liitsõna kasutatakse tihti hinnangulises, enamasti laitvas või halvustavas tähenduses. Erandiks on kavalpea, ja millegi lihtsasti tehtava kohta võime öelda, et see on kukepea.
Eesti keele liitsõnamoodustuse produktiivsust tuuakse sageli esile kui just meile eriomast, aga tegelikult võime liitsõna esi- ja lõpuosa ehk täiend- ja põhiosa ümber tõstes sama loominguliselt luua uusi (teoreetilisi) sõnaühendeid ka teistes keeltes, näiteks itaalia või prantsuse keeles. Nemad lihtsalt paigutavad põhisõna ettepoole ja täiendosa selle järele, nõnda et eestlaste kanapeast saaks prantsuse keeles tête de poule, ainult et prantsuse keeles tähendabki see kõigest meile tuntud kodulinnu pead. Umbkaudu samasugust halvustavat tähendust kannab neil hoopis tête de linotte ehk 'kanepilinnupea'. Siit näeme, et hinnangusõnade tõlkimine on väga põnev teema ja paneb mõtisklema, miks kasutavad prantslased kana asemel just kanepilindu ...
Vahel kohtame ka selliseid liitsõnu, mida sõnastikust ei leia ja ei peagi leidma, sest kõiki sõnu ei jõua sõnaraamatukoostajad sinna lisada. Mina olen näiteks eesti keeles kohanud kirumissõna seapealuu.
Niisiis, olgem loomingulised ja mõelgem julgesti sõnu välja, kui neist puudu jääb, nagu soovitas Kristina Koppel oma keelesäutsus. Seda tehes arvestagem aga alati sellegagi, kas teine osapool meid mõistab, kui mõne sellise vahva liitsõna välja oleme mõelnud.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.