Olen taustajuttudes maininud USA administratsiooni taustategijate seas meest nimega Peter Thiel. Muuhulgas on ta asepresident JD Vance'i kui poliitiku looja ehk rahastaja. Erinevalt Elon Muskist on ta varjus eelistanud püsida. Kuid see tehnooligarh võib olla palju kaalukam tegelane ja tema mõju võib ka palju suuremaks osutuda. Tegelikult on Peter Thieli roll praegu kasvamas.
Ajalahes The Guardian ilmus mõned kuud tagasi soovitus tõmmata USA rahaeraldiste ümber neli ringi ja vaadata, mis nende ühisalasse jääb. Esimene ring oleks ümber raha, mis on eraldatud tehisarule. Teine ring ümber raha, mis eraldatud kaitseotstarbeks. Kolmas ring ümber raha, mis eraldatud selleks, et aidata Trumpi administratsioonil koguda ja töödelda ameeriklaste isikuandmeid. Ja neljas ring ümber Ränioru esindajate, kes on otsustanud muuta USA demokraatiast tehnooligarhide juhitavaks diktatuuriks.
Ja kui vaadata nende ringide lõikekohta, koondub see korporatsioonile nimetusega Palantir Technologies ning mehele nimega Peter Thiel.
Palantir müüb tehisarule tuginevaid platvorme, mida kasutatakse isikuandmete, sealhulgas meedia profiilide, isikliku info ja füüsiliste tundemärkide analüüsiks. Klientide seas on nii sõjalised ametkonnad kui ka korrakaitsestruktuurid.
Märtsis, kui Trump ja Musk veel omavahel läbi said, kirjutas president alla täitevkorralduse nõudmisega kõigile föderaalvalitsuse agentuuridele ja ametkondadele jagada ameeriklaste andmeid. Andmekorje keskuse rolli usaldas Trump Palantirile. Tollal oli Musk oma efektiivsusagentuuriga selle otsuse taga.
Thieli Palantir on saanud tellimusi luurelt, sõjaväelastelt ja rahvusliku julgeoleku operatsioonidega tegelejatelt. Ehk firma kätte koondub tohutu tundlike andmete massiiv.
Saksamaal sündinud Thiel oli aastal 2016 kindel Trumpi toetaja 1,25 miljoni dollariga. Mis oli juba siis mõneti huvitav, kuna tegemist on avalikult homoseksuaalse mehega ja Trumpi seltskond on teadupärast tähestikurahva õiguste osas väga skeptiline, kui pehmelt öelda.
Hiljem mees pettus Trumpis ja muutus tema suhtes kriitiliseks, kuid meenutame, et ka tema kreatuur Vance oli omal ajal Trumpi suhtes kriitiline. Aga saulustest võivad alati saada paulused ja praegu on mõlemad mehed Trumpi taga, kuigi Thiel varjatumalt.
Thieli filosoofiliste vaadetega tutvumiseks soovitatakse lugeda 2004 ilmunud pikemat esseed "Straussilik hetk", mille ilmumine langes kokku Palantiri asutamisega.
"Igal juhul on tal välja kujunenud oma nägemus maailma ja eelkõige USA edasisest arengusuunast."
Ei hakka seda filosoofilist traktaati siinkohal lahkama, kuid mitmed vaated sealt järgnevas leiduvad. Thiel on väga kriitiline kaasaja ja selle eksistentsiaalse kriisi suhtes. Kuigi tehnoinvestori jaoks ei pruugi see väga loogiline olla. Igal juhul on tal välja kujunenud oma nägemus maailma ja eelkõige USA edasisest arengusuunast. Thieli mõtted on keskendunud filosoofia, tehnoloogia ja võimu ristumiskohale.
Sõnades on Thiel olnud kriitiline Hollywoodi apokalüptiliste nägemuste suhtes, kuna need külvavat skeptitsismi ja hirmu tehnoloogia arengu suhtes. Tema enda nägemus tulevikust näikse olevat mitte mingi vaba ja demokraatlik utoopia, vaid pigem militariseeritud, salatsev ja jäigalt kontrollitud maailm.
Thieli jaoks näikse liberaalne demokraatia olevat mitte ainult ebaefektiivne, vaid suisa otsene takistus progressi teel. Vältimaks kaosesse jõudmist näeb ta vaid ühte lahendust, tehnoloogilise innovatsiooni kontrollimatut domineerimist. Selle teooria kohaselt kujundavad tulevikku mitte sotsioloogilised ja poliitilised protsessid, vaid ainuüksi tehnoloogia.
Oma mõtteis globaliseerumise, poliitika ja äritegevuse teemadel kasutab ta ka teoloogilisi ja filosoofilisi teemasid. Kuigi tegemist on tehnoinvestoriga, kõlavad tema mõtted pahatihti rohkem kui tehnoprohveti jutlused. Tihti kasutab ta ka franko-ameerika ajaloolase, kirjanduskriitiku ja filosoofi Rene Girardi mõtteid, kuigi kriitikute sõnul neid puhuti omamoodi tõlgendades.
Girardi kohaselt on kristlik traditsioon andnud hääle ohvritele ja paljastanud patuoinasteks tegemise ebaõigluse. Sellest traditsioonist tulenevalt on ohvritest hoolimine moraalne imperatiiv, kuid oma tumeda poolega, nimelt ohvrimeelsuse manipuleerimisega teiste vastase agressiooni õigustamiseks.
Nüüdismaailmas kasutavad poliitilised liidrid tihti ohvriteemat agressiivse poliitika õigustamiseks või opositsiooni mahasurumiseks. Meenutagem kasvõi Trumpi ja Vance'i narratiivi, et immigrandid varastavad ja söövad lemmikloomi. Seejuures on Vance öelnud, et kui ta peab lugusid välja mõtlema, et meedia pööraks tähelepanu ameeriklaste kannatustele, siis ta seda ka teeb. Niisiis väljendas ta otsest valmisolekut eesmärgi nimel valetada.
Tagasi konkreetselt Thieli juurde tulles tasub märkida, et tema filosoofiline mõtlemine ei piirdu ainult oleviku ja tulevikuga, vaid puudutab ka minevikku. Nii arvab ta, et valgustusajastu liberaalsed ideaalid, nagu ratsionalism, sallivus, isikuõigused ja majanduse primaarsus, ei ole piisavad astumaks vastu ideoloogiast ajendatud vastastele.
Kuid mis on Thieli pakkumine tulevikuks? Ta viitab, et ilmne võib olla vajadus poliitilise raamistiku järele, mis toimiks väljaspool esindusdemokraatia kontrolli ja tasakaalustatuse mehhanismi. Ehk mitmed vaatlejad näevad selles soovi kujundada eliidi grupp, kes tegutseks varjus ja ilma demokraatliku kontrollita.
Oma mõtete väljendamisel on ta muutunud tihti üha religioossemaks. Nii arvab ta, et kui mingi poliitiline ühendus püüab reguleerida tehnoloogiat, millesse tema on investeerinud, siis teeb see ühendus saatana tööd. Saatanast on ka tuumarelva leviku tõkestamine, rahvusvaheline õigus ja tehisaru reguleerimine. Ja antikristus võib väga kergelt olla mõni aktivist, nagu näiteks Greta Thundberg. Ja USA põhiseadus olla takistus otseteele tulevikku.
Kui neid vaateid võrrelda Trumpi administratsiooni tegevusega, on kurss põhimõtteliselt sama. Ja kui ühel tehnooligarhil on lisaks mõtetele suur kontroll info üle ning juuli seisuga üle 22 miljardi dollari, võib ta päris palju korda saata.
Viited lugemishuvilistele:
Peter Thiel's Palantir poses a grave threat to Americans | Robert Reich | The Guardian
Tech bros don't get René Girard - UnHerd
The End of the Straussian Moment? ━ The European Conservative
The Moment of Death or The Straussian Moment: In Trump's America, What is Peter Thiel Seeking? - Daktilo 1984
Peter Thiel's The Straussian Moment ·
From Philosophy To Power - Salmagundi Magazine
Peter Thiel's Twisted Vision for the Trump Presidency | The New Republic
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.