Inna Põltsam-Jürjo: "See, et meie toidukultuuri on tulnud mõjutusi mitmelt poolt (nagu ka teistes piirkondades), on ikkagi kõik loominguline laenamine siinseid olusid arvestades. Selle üle võib pigem uhke olla ja seda näitab väga hästi ka see, millises seisus on tänapäeva eesti kokakunst – absoluutselt suurepärane."
Eesti Rahva Muuseumi vanemteadur Anu Kannike ja Tallinn Ülikooli vanemteadur Inna Põltsam-Jürjo tutvustavad 900. loos eesti peolaudade põnevamaid rooge.
Toiduajaloouurijad soovitavad peotoiduna piparkooke, kuna ajalooliselt on neid valmistatud ja söödud mitte üksnes jõulu ajal nagu tänapäeval, vaid ka muudel pidulikel sündmustel.
Piparkoogid.
Koostis: Mesi, rukkijahu, (õlle)pärm, ingver, kaneel, pomerantsikoor, aniis, kardemoniterad.
Küpsetamine:
Võta selget mett, lase sel pidevalt segades keema tõusta; vaht koori pealt ära; kui see on täiesti ära keenud, siis võta tulelt ära. Puista hästi sõelutud rukkijahu vähehaaval sinna sisse, sega jõuliselt, nii et see saab paks nagu puder, sega sinna juurde värsket (õlle)pärmi, lase sellel seista üle öö. Hommikul, seni kuni ahi soojeneb, pead tainast segama ja sellesse jäänud jahuklimbid peeneks hõõruma. Taignasse võib segada ingverit, kaneeli, jämedalt riivitud pomerantsikoort, aniisi, kardemoniterasid. Siis võta paber, määri see võiga, pane taigen lamedate kookidena sellel ja lükka ahju.
Kirja pannud: Salomon Gubert, Stratagema oeconomicum oder Ackerstudent (Majanduslik kavalus ehk põllumajandusõpilane), Riga, 1647
Varamust:
* Eesti lugu 100. Pidulaud.
Mis puhul keskajal Eesti- ja Liivimaal pidu peeti, mis puhul laud kaeti, räägivad ajaloolane Anu Mänd ja arheoloog Ain Mäesalu.
Saate autor on Piret Kriivan. Saate helirežissöör on Vivika Ludvig.
"Eesti lugu" saab kuulata Vikerraadiost laupäeviti kell 13.05, kordusena reedel kell 21.05 ja taskuhäälingus, saatel on Facebooki leht.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.