Kooliaasta alguse puhul on paslik rääkida noorte ja nutiseadmete suhetest. Seda teemat on nüüdseks laialt uuritud, pakutud on erinevaid meetmeid nutisõltuvuse vähendamiseks. Probleem on olemas ja on ka ilmne, et lihtsate keeldudega seda ei lahenda. Nutiseadmed on tulnud, et jääda meie elu osaks ja pigem on küsimus nende kasutamisega kohanemises.
Alustame tõdemusest, et praegused teismelised on rohkem ühenduses maailmaga kui kunagi varem ja seda tänu nutiseadmetele, eelkõige nutitelefonile. Kuid samal ajal olla nad ka üksildasemad kui kunagi varem. Neil on juurdepääs piiramatule inforuumile, aga nad tunnevad end emotsionaalselt kurnatuna. Põlvkondi on sünniaasta järgi jagatud mitmel moel, põlvkond Z on teadupärast need, kes sündisid 1990. aastate lõpul ja nullindate algul. Kuid kasutatakse ka laiemat määratlust. Näiteks põlvkond iGen ehk i-generatsioon, kuhu kuuluvad need, kes on sündinud 1995 kuni 2012.
Need noored on kasvanud üles maailmas, mida on otsustavalt mõjutanud mobiiltehnoloogia levik. Uurijate väitel on tegemist mitte ainult selle põlvkonna eelistuste või mugavusvalikutega. Tegemist olla kultuurilise nihkega, mis on mõjutanud noorte suhtlemist maailma, üksteise ja iseendaga. Ameerika uurijad väidavad, et murdekoht oli aastal 2012, kui Ameerikas rohkem kui pool elanikest omas nutitelefoni. Eks riigiti võib see daatum olla ka erinev, kuid põhimõtted on samad.
Uuring Tuleviku Monitooring väidab, et vahemikus 1991 kuni 2015 vähenes kooliõpilaste poolt sõpradega koos veedetud aeg rohkem kui 40 protsenti. Õigemini olid nad tihti koos, kuid virtuaalmaailmas, suheldes ekraani vahendusel.
Aastail 2011 kuni 2019 hakkas järsult kasvama depressiivsuse nähtudega teismeliste hulk, eriti tütarlaste seas. See langes otseselt kokku pikenenud ajaga, mida veedeti Instagrammis, Snapchatis ja hiljem Tiktokis. Teismeliste areng aeglustus. Mitte küpsemise kiiruses, vaid kogemuste omandamise plaanis. Uurijad väidavadki, et noored on füüsiliselt turvalisemas keskkonnas kui kunagi varem, kuid emotsionaalselt on nad hapramad.
Kõige rohkem on vist uuritud nutiseadmete kasutamise mõju uneajale, täpsemalt uneaja vähenemist nutisõltuvuse tõttu. Väidetavalt mõjuvat ekraani helesinine valgus melatoniini tootmisele organismis ja ekraani pidev kasutamine lükkab uinumise hilisemaks.
Ainult nutiseadmeile ei maksa süüd siiski panna. Samal ajal omavad mõju ka koolistress, majanduslik ebakindlus ja sotsiaalne polariseerumine. Nutiseadmed paraku võimendavat ka neid muid mõjureid.
2022. aasta briti uurimus näitas, et keskmine inimene veetis päevas nutiseadmes 4,8 tundi. Kui nüüd noortega piirduda, siis on hakanud ilmnema uued trendid nende suhtumises nutiseadmetesse. Tänavu mais Suurbritannias avaldatud uurimus näitas, et Z-põlvkonnas on tekkinud rahutus online elu mõju pärast nende vaimsele tervisele, enesekuvandile ja turvalisusele.
68 protsenti küsitletuist möönis, et sotsiaalmeedia kasutamine jätab nad iseendast halvemale arvamusele. Paljud tunnistasid, et varjavad oma nutiharjumusi, 42 protsenti ütles, et valetavad vanematele online tegevuse kohta.
Sama suur osa vastanuist tunnistas, et valetavad sotsiaalmeedias oma vanuse kohta. 27 protsenti teesklevat aga sotsiaalmeedias mõnda teist isikut. Uuringu kohaselt on digitaalse isiksuse taha peitumine mitte ainult soov nalja teha, vaid ka püüdlus ennast kaitsta, anonüümseks jääda ja hukkamõistu vältida.
Suur mõju oli nutiseadmete kasutuse laienemisel koroonapandeemia ajal, kui sunnitud eraldatus soosis sotsiaalmeedias elu elamist reaalsete suhete asemel. Maikuise uuringu kõige huvitavam järeldus oli see, et üha rohkem teismelisi eelistaks kasvada üldse ilma internetita. Paljudele täiskasvanutele on nett kasulik tööriist. Noorele põlvkonnale võib see aga tunduda hoopis lõksuna, mis ähmastab piirjoont suhtlemise ja isoleerumise vahel.
Selle uue suhtumise väljund on ka erinevate algatuste toetamine ja isegi nutiseadmetest hoidumist propageerivate rühmade teke. Uuringute kohaselt on umbes pooled vastanuist digitaalse komandanditunni kehtestamise pooldajad. Ehk siis nad toetavad mõtet tõkestada juurdepääs mõnedele äppidele pärast kella 10 õhtul.
Hollandis asutasid kolm noort Instagramis lehekülje Offline Club, mis iseenesest on paradoks, kuna see klubi propageerib teadlikku keeldumist sotsiaalmeedia kasutamisest. Kontol oli juba paari kuu eest 530 000 jälgijat. Asja algatajate mõte on taastada inimeste vaheline suhtlemine. Selleks korraldavad nad samameelsete kohtumisi, kus nutiseadmed on keelatud ja tegeletakse mängudega, käsitööga ja lihtsalt omavahelise suhtlusega.
Aastaga on algatus saanud tuult tiibadesse ka mujal. Kui esimene kohtumispaik tekkis Amsterdamis, siis praeguseks on algatusega liitunud ka London, Pariis, Milano ja Kopenhaagen, esimesed kohtumised on olnud ka Saksamaal. Ideed toetasid ka mõned kohvikud ja restoranid, mis keelasid oma ruumides nutiseadmete kasutamise.
Norra tahab tõsta sotsiaalmeedia kasutajate vanusepiiri 13 aastalt 15-le, Austraalia tõstis selle juba möödunud aasta lõpul 16-le. Sotsiaalmeedias elamise piiramine annab ka tulemusi. Ajakirja BMC Medicine kohaselt vähenesid noortel depressioonilmingud 27 protsenti juba pärast kolme nädalat sotsiaalmeedia kasutamise piiramist.
Noored ei ole piirangutele sugugi üksmeelselt vastu. Mainitud briti maikuine uuring näitas, et 25 protsenti teismelistest pooldab nutitelefoni keelamist koolis. Viiendik leiab, et ilma arvutimängudeta oleksid nad õnnelikumad. Kolmandik arvab, et vanuse verifitseerimine peaks olema rangem nutikate abiliste, nagu Alexa või Siri kasutamisel.
Ehk siis noored on ilmselt ise aru saanud, et kõik ei ole nii nutikas, nagu nutiseadmest paistab. Kuigi ega nutiseade kuhugi ei kao, see vaid areneb. Loodetavasti areneb selle kõrval ka inimene.
Viited lugemishuvilistele
- The Smartphone Generation: How Tech Reshaped an Entire Childhood | by Basit Tanveer | May, 2025 | Medium
- The Anxious Generation' argues against social media for kids
- The people deciding to ditch their smartphones
- Nearly Half of Young People Prefer a World Without the Internet, Survey Finds - TechStory
- Поколение "онлайн": почему молодым людям надоели смартфоны – DW – 25.05.2025
- Supporting a safe and secure world for adolescents
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.