Möödunud aasta lõpul rääkisime Georgia osariigi ülikooli ajaloolase ja sotsioloogi Dina Hapajeva paarist kirjutise alusel orjameelsuse levikust Venemaal. Kuna Hapajeval ilmus samal ajal ka raamat teema laiendamisega, siis nüüd tuginen sellele.
Ingliskeelse originaali pealkiri on tõlkes "Putini pime keskaeg. Poliitiline neomediavelism ja taasstaliniseerimine Venemaal" (Dina Khapaeva, "Putin's Dark Ages. Political Neomedievalism and Re-Stalnization in Russia", 2024). Vene keeles ilmus see aasta lõpul küll teise pealkirjaga: "Terror ja mälu. Opritšnina ja stalinism putinlikus ajaloopoliitikas".
Hapajeva kirjutab, et kaks aastakümmet enne Ukraina vastase suuragressiooni algust käivitati Venemaal erioperatsioon ajaloolise mälu vastu. Asuti agressiivselt ümber kujundama elanikkonna arusaamist oma ajaloost ja identiteedist. Venemaa militariseerimine Kremli poolt teise ilmasõja propageerimise kaudu on hästi dokumenteeritud, kuid Vene keskaegse ühiskonna ja tollaste sõjapealike ülistamine kui putinismi toetamise allikas vajab veel uurimist, arvab Hapajeva.
Alates aastast 2000 toimunud ajaloo manipuleerimine sisaldab ühte kriitilist elementi, nimelt ajaloopoliitikat, mis kasutab viiteid keskajale demokraatiavastaseks tegevuseks. Kreml püüab veenda rahvast, et teokraatlik monarhia, äärmuslik sotsiaalne ebavõrdsus ja riiklik terror on rahvusliku uhkuse küsimus ja traditsiooniline valitsemisviis ning impeeriumi taastamine on Venemaa legitiimne eesmärk.
Võib küll lisada, et ega Venemaa pöördumine keskaja poole ei pruugiks ju paha olla, kui sellega kaasneks ka tollastesse piiridesse tõmbumine ehk Venemaa dekoloniseerimine. Paraku on see impeeriumi element risti ja põiki ees.
Praegu süstivad võimud rahvale järjekindlalt sellist ajalootaju, mis tugineb timukate mälule, vähendab repressioonide ulatust ja ohvrite kannatusi ning õigustab mineviku elajalikkust. Seetõttu ongi kasulikuks osutunud just keskaegsed Venemaa ajaloo tegelased, nagu Ivan Groznõi ja tema opritšnikud. Tollast aega kasutatakse propagandas selleks, et seadustada terrori kui valitsusvormi normaalsust.
Keskajale viitamisel näikse olevat kolm eesmärki. Esiteks, õigustada olemasolevat tohutut majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust. Teiseks, impeerium. Tagurliku Irboska Klubi teoreetikud leiavad, et demokraatliku Vene ja impeeriumi ideed ühilduvad väga halvasti. Impeeriumi taastamiseks sooviksid nad muuta ühiskonna sotsiaalset struktuuri. Kolmas eesmärk on terrori seadustamine, kuna kavandatav ühiskond ei saa tugineda millelegi muule kui terrorile.
Vene võimud mõistavad, et ilma riikliku terrorita, aga see tähendab, et ilma väliste ja sisemiste vaenlasteta see konstruktsioon ei toimi. Kavandatavas kolmandas, laiendatud Vene impeeriumis saab mõnedel rahvastel, nagu näiteks sakslastel, olema lubatud ellu jääda ja isegi mõningaid õigusi omada, kuid teised, nagu Balti riigid, Poola ja Ukraina, tuleks hävitada. See viimane tees pärineb Kremli omaaegsest lemmikteosest, Mihhail Jurjevi utoopiast – või antiutoopiast, kuidas keegi soovib – "Kolmas impeerium", millest olen kunagi taustajuttudes juba rääkinud.
Keskaegse vägivaldse Vene puhtakspesemine ilmnes juba 2000. aastate algul, kui mitmed ajaloolased tõlgendasid Ivan Groznõid kui usklikku inimest, kes nägi enese missiooniks olevat Venemaa ettevalmistamise viimsepäeva kohtuks. Ja opritšnikud olid nende meelest toredad kirkad kristlased, kloostriordu, mis samuti soovis vene rahvast viimsepäeva kohtuks ette valmistada.
Kuna Dina Hapajeva on palju uurinud Vene kirjandust, kunsti, televisiooni ja filme, siis on ta loonud ka andmebaasi, mille kohaselt olla 20 aastaga välja lastud üle 130 filmi ja teleseriaali, milles on keskaegne sisu. See näitab, kuidas masside mõtlemist suunati sihikindlalt vajalikus suunas.
Sama olevat näha ka kirjanduses, mis kujundab timukate mälu levikut. Nii näiteks on populaarse kirjaniku Vladimir Šarovi raamatute keskne tees, et kannatused ja hukkumine terrori käe läbi olevat "ohvriand pühale Venele, mis annab ellujäänuile võimaluse pääsemiseks". Sellele võib lisada ka tuumaapokalüpsisega ähvardamise Vladimir Putini ja tema lähikondlaste poolt.
Apokalüpsise kui puhastustule tervitamine ja usk surnute ülestõusmisesse aegade lõpul on alati olnud ka Vene õigeusu kiriku õpetuse keskne osa. Viimasel ajal oleme seda korduvalt kuulnud mitmete vaimulike, ka patriarh Kirilli suust. Kuna apokalüpsise käivitab jumal, siis usutakse ametlikus õigeusu kirikus, et seda tuleb tervitada. Kiriku endine eestkõneleja Vsevolod Tšaplin levitas omal ajal teesi, et jumal on masside hävitamise heaks kiitnud kui õppetunni ühiskonnale.
Paremäärmuslikus nägemuses on apokalüptilised teemad tihedalt seotud ka kuvandiga Putinist kui messiasest. See olla Hapajeva arvates avaldanud omakorda mõju Putini enesehinnangule.
Eraldi teema on Stalini ja stalinismi taassünd Venemaal. Kogu riigis on püstitatud taas mälestusmärke sellele diktaatorile ja ka tema tegusid nähakse võimu poolt soodsas valguses. Sisuliselt langeb see ühte keskaegse terroriõhkkonna glorifitseerimisega.
2021. aastal ütles välisminister Sergei Lavrov, et ründed Stalini vastu ilmestavad lääne katseid ümber vaadata teise maailmasõja tulemusi. Ja paralleelselt stalinismi taastamisega on kadunud tema käsilaste kuriteod, neid lihtsalt enam ei uurita ega peetagi kuritegudeks.
Hapajeva nimetab seda manipuleerimiseks massimäluga, inglise keeles mob memory, mida võib tõlkida ka kui "jõugumälu". Tema raamatus on sellel mõistel keskne koht. See jõugumälu õhutab järgijaid tundma uhkust mineviku repressioonide üle. Postsovetlikul Venemaal koondab jõugumälu toetajaid idee ümber, et riiklik terror on Venemaa jaoks parim valitsemisvorm.
Keskaja teeside poole pöördumine võib Venemaal olla tingitud ka sellest, et seal ei ole olnud antiikaega ega renessanssi. Venelasi nähakse tuumikrahvana, kes ainsana on suutelised tagama tuleviku Vene stabiilsuse, mis on olemuslikult seotud Vene legitiimse huvisfääriga. Seetõttu peavad vene rahval olema ka erilised õigused ja privileegid.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.