Olen taustajuttudes juba käsitlenud tänavuse maailma majandusfoorumi eel üllitatud raportit ebavõrdsuse kasvu teemal. Seekordne jutt põhineb samuti Davose majandusfoorumile esitatud raportil, sedapuhku on tegemist ülevaatega globaalsetest riskidest lähiaastail ja kuni aastani 2035. Tegemist on arvamustega riskide kohta, mis on kogutud 900 valdkonna asjatundjalt üle maailma.
Globaalset riski määratletakse kui sündmuse või seisundi ilmnemise võimalust, mis mõjutaks negatiivselt arvestatavat osa globaalsest SKP-st või looduslikest varudest. Riskid võivad olla seotud keskkonnaga nagu kliimamuutused või looduskatastroofid. Need võivad olla ka geopoliitilised nagu sõjad või rahutused.
Ühiskonna riskide hulka kuuluvad kasvav ebavõrdsus, uued pandeemiad ja inimõiguste rikkumised. Tehnoloogilised riskid võivad olla tehisintellekti väärkasutuse või kübersõja esiletõus. Ja muidugi ka majandusriskid nagu majanduslangus, inflatsioon, tööjõu puudus ja nii edasi.
Möödunud aasta jooksul nägime konfliktide laienemist ja eskaleerumist, arvukaid äärmuslikke ilmastikunähtusi, ulatuslikku poliitilist ja ühiskondade polariseerumist, samuti tehnoloogilisi arenguid, mis kiirendasid vale või eksitava info levikut. Ettepoole vaatavalt on ekspertide nägemus tume nii hetkeolukorra, lähiaastate kui ka kümne aasta vaates.
Eelmise ülevaatega võrreldes on arvamused lähiaastatest muutunud pessimistlikumaks. Kui üldistada arvamusi vaatega kümne aasta taha, on pilt veelgi tumedam, kuigi pessimismi tase on sarnane mullusega.
Nüüd aga lähivaatest kuni aastani 2027. Viis protsenti ekspertidest eeldab tormilisi arenguid ehk näeb globaalseid katastroofilisi riske. 31 protsenti arvab, et aeg saab olema turbulentne, saame näha murrangulisi sündmusi ja globaalsete katastroofide risk on kõrgendatud. 52 protsenti arvab, et olud saavad olema muutlikud, kuid globaalkatastroofide risk on mõõdukas. 11 protsenti usub stabiilsesse aega, madala globaalkatastroofide riskiga. Ja rahulikku aega loodab vaid üks protsenti ekspertidest.
Kui võtta nägemus kümne aasta vaates, siis tormilisi aegu ennustab kolm korda rohkem ehk 17 protsenti, turbulentsust 45 protsenti, rahutut ja muutlikku aega 30 protsenti ja kaheksa protsendi arvates saab aeg olema stabiilne. Rahulikku aega ei ennusta aga keegi.
Lähiaastail on riskide märkimissageduse järgi esikohal riikidevaheline relvakonflikt, mida mainis 23 protsenti vastanuist. Järgnesid äärmuslikud ilmastikunähtused, globaalmajanduslik konfrontatsioon, vale- ja desinfo ning ühiskonna polariseerumine.
Pisut teine on järjestus riskide raskuse hindamisel. Kõige ohtlikumaks peetakse kahe aasta plaanis vale- ja desinfo levikut ja seda juba teist aastat järjest. Äärmuslikud ilmastikunähtused on teisel ja riikide sõjalised konfliktid kolmandal kohal. Siis on mõju ulatuse alusel ühiskonna polariseerumine ja küberspionaaž ning kübersõda.
Kümne aasta vaates on esimesel neljal kohal majandusmõjuga nähtused nagu äärmuslik kliima, elurikkuse ja ökosüsteemi kokkuvarisemine, Maa süsteemide kriitilised muutused, loodusvarade nappus. Ja siis tulevad vale- ja desinfo ning kahe aasta plaanis alles 13. kohal olnud tehisintellekti kahjulik areng.
Tehnoloogilised riskid ongi seni radari vaatest pisut allapoole jäänud, kuigi tabelis on need kiirelt tõusnud, vähemalt tehisintellekti osas. Esile tõstetakse tehisintellekti loodud vale või eksitatava sisu rolli, millel on tihe seos ühiskonna polariseerumisega.
Tehnoloogia alla paneme ka biotehnoloogilised riskid, mida loetakse vähetõenäolisteks, kuid esinemise korral suurt mõju omavaiks. Näiteks bioterrorism ja uute tehnoloogiate võimalikud ohtlikud arengud. Silmas peetakse näiteks geenitehnoloogia kuritahtlikku kasutamist ja ka aju ning arvuti ühildamise kuritarvitamist.
Poliitiliselt nähakse, et süvenevad erimeelsused ja kasvav fragmenteerumine muudavad rahvusvahelisi suhteid ja seavad küsimärgi alla seniste struktuuride võime uute väljakutsetega hakkama saada. 64 protsenti ekspertidest arvas, et meid ootab ees multipolaarne ehk fragmenteeritud maailmakord, milles keskmised ja suured riigid võistlevad omavahel ning määravad ja jõustavad regionaalseid reegleid ja norme. Tugevnevad alternatiivsed jõukeskused mitte ainult Hiina, vaid ka tõusvate jõudude, nagu India ja Pärsia lahe riikide juhtimisel.
Rahvusvaheliste suhete plaanis on nähtav vähenev huvi multilateralismi vastu, mida mõjutab ka ÜRO Julgeolekunõukogu nõrkus. Kaheaastases vaates ennustatakse julgeolekunõukogu mõju edasist vähenemist, seda ka põhjusel, et USA uus administratsioon on ÜRO suhtes üldse leige ja eelistab otsida konfliktidele lahendusi omal käel.
Kui multilateraalseid lahendusi ei ole loota, tähendab see konfliktide jõudmist sõjaväljale. Vaakum globaalses stabiilsuses viib valitsused rahvuslikku julgeolekut enda kätte võtma ja koordineerima tegevust vaid valitud liitlastega. Üha enam riike püüab saavutada autonoomiat ja enesevarustatust.
Rahvusliku julgeoleku domineerimine mõjutab ka riigi ja ühiskonna suhteid. Tekib soodne pinnas autoritaarsetele riikidele ja demokraatlike riikide kaldumisele autoritarismi suunas.
Mõni sõna ka tehnoloogilistest riskidest. Üks neist on võimalus, et tekivad tingimused algoritmilise kallutatuse tekkeks koos selle mõjuga polariseerumisele. Arvutivõimsustele juurdepääsu omajad ja tehisintellekti vahendite valdajad võivad hakata kasutama nõrkusi, mida pakub kodanike online-jalajälg. Need riskid süvenevad kümne aasta vaates. Biotehnoloogia kontrolli alt väljumise riski arvatakse kasvavat neli korda.
Tipptehnoloogia vallas on ohus ka eetilised piirid, kuna maailmas, kus väike vähemus omab juurdepääsu inimgenoomi muutmise tehnoloogiale, võib see vähemus hakata ennast ja järglasi tugevamaks, tervislikumaks ja õnnelikumaks muutma, aga enamusele on see kättesaamatu luksus. Ehk tekiks uus tuleviku ebavõrdsuse ilming. Riskide loetelu on pikk ja huvilistel tasub ise vaadata, mis ja kuidas.
Viited lugemishuvilistele
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.