Küllap on meile kõigile tuttavad sõnad õgard ja ebard, käpard, juhmard ja jõhkard. Selliste ard-lõpuliste sõnade laiemat kasutamist propageeris 20. sajandi alguse tuntud keeleuuendaja Johannes Aavik, kuigi need olid eesti keeles juba varemgi laialt kasutusel. Aavikuga liitusid selle soovituse puhul teisedki, näiteks Villem Grünthal-Ridala.
ard-lõpulised sõnad viitavad isikule, kes on "paha, inetuma omadusega või harjumusega", nendib Aavik oma "Uute sõnade sõnastikus", ning toob sealsamas näitesõnadeks lakard, logard, õgard, jahvard, kisard, kaltsard ja ulard, kusjuures neist kolm viimast on tõenäoliselt keeleuuenduse-aegsed tuletised. Väärib selgitamist, et kisard tõenäoliselt kisab liiga palju, jahvard on 'tühja lobiseja', kaltsard on 'kaltsakas' ja ulard on 'ulakas, logeleja isik'. Sõnastikust aga leiame selliseid sõnu veelgi, näiteks köönard, 'laisk, viivitaja, kes tööga edesi ei saa', juhmard 'pääst juhm, lollakas isik, kes ei tea, mis ta teeb', lõhvard aga ei ole mitte inimene, kes liiga palju lõhverdab, vaid hoopis 'kohmakas, harimata, jõhker inimene, kes ei oska end hästi ylal pidada', kuigi just lobiseja ehk ladrakai tähenduses leiame selle sõna tänapäeva keelt kirjeldavast EKI ühendsõnastikust.
Murdesõnastikest võime näha, et Puhja kandis on kasutatud sõna kalbard ehk 'kaltsakas', Tormas ja Kodaveres kekard ehk 'kekats', Hanilas ja Mihklis kiunard 'viriseja', Jõhvis kolard 'hulgus', ja seda loetelu võiks veel pikalt jätkata: elgard, kakard, kiivard, koigard, kongard, kombard, kopard, kõlgard, köhard, kuigard, lohmard, lipard, lopard, lupard, pussard, sapard ... Ja see on vaid väike valik kõikidest eesti ard-idest. Päris alati ei ole tegu negatiivse varjundiga, näiteks Martnas on kasutatud sõna sihvard tähenduses 'kärmas'.
Nõnda näib, et kõik need ard-id vääriksid lausa eraldi põhjalikumat uurimust, kuna neid on eesti keeles sedavõrd palju. Siin on tegu väga hea näitega produktiivsest tuletusliitest: selliseid liiteid ehk kõnealusel juhul sõnalõppe saame kasutada hästi laialdaselt, saame neid lisada päris igapäevastele sõnadele. Muuseas, kas viimasel ajal mõnd lõkardit olete kohanud?
Loe lisaks: Villem Grünthal-Ridala, "Tuletusõpetusest. Kaks tuletusliidet" – Keeleline Kuukiri, nr 1 ja 2, 1914, lk 17–20.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.