Sõnad nägema ja vaatama kuuluvad 20 kõige sagedama eesti keele tegusõna hulka ning neil on mitmeid tähendusi, seejuures viitab kummagi põhitähendus nägemisaistingule. Mõlema sõnaga saab moodustada erinevaid ühendeid ja väljendeid, millest mõnda nüüd lähemalt tudeerime.
Nägema ja vaatama moodustavad sarnaseid ühendeid ja väljendeid, millel võivad olla erinevad tähendused. Näiteks viitab väljend ei näe oma ninast/ninaotsast kaugemale kitsale silmaringile või teisi mitte arvastavale vaateviisile, näiteks lauses "Ta ei näe oma ninast kaugemale, ta on pime teiste ja maailmas toimuva suhtes". Väljend oma ninast kaugemale vaatama viitab vastupidi just laiemale silmaringile ning teisi arvestavale vaateviisile, näiteks lauses "Kui igaüks meist oskaks natukenegi vaadata oma ninast kaugemale, oleks maailm palju ilusam koht, kus elada." Võimele üksikasjadele lisaks laiemat pilti näha viitab ka väljend puude taga metsa nägema, näiteks lauses "Ta on muidu arukas mees, aga puude taga metsa ei näe."
Väljend klaasi/pudeli põhja vaatama viitab hoopis alkoholilembusele, näiteks lauses "Töökoha pidamiseks armastab ta liiga pudeli põhja vaadata". Väljend ei näe selget päeva viitab sarnaselt (pidevale) purjus olemisele, näiteks lauses "Bändi ninamees elas elu, kus selget päeva ei näinudki". Ühend valget päeva nägema tähendab aga hoopis viinutamise vahel kaine olemisele, samas ka töörügamise vahel puhkamisele, näiteks lauses "Ei ühtegi valget päeva, ei kunagi hinge tagasitõmbamist". Töö rügamisele, vaeva nägemisele või raskuste läbi elamisele viitavad ka väljendid vett ja vilet nägema, nägurit nägema ja vatti nägema, näiteks lauses "Selles ametis saab ta vett ja vilet näha."
Kui me vaatame kellegi näppudele või sõrmedele, siis me jälgime teda aususe kontrollimiseks, aga kui me vaatame vesise suuga, siis me jääme millestki ilma. Kui me näeme tonte, siis me kardame või muretseme ülearu ja kui me näeme midagi lihasilmaga, siis me oleme ise juhtunut tunnistamas. Viimane väljend võib paljudele võõralt kõlada, sest eks tänapäeva eesti keeles ongi loomulikum lihasilma asemel sündmusi hoopis ihusilmaga näha.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.