Kas teate seda mõistatust, kus isa ja poeg satuvad liiklusõnnetusse, millest eluga pääseb vaid poeg? Ta viiakse haiglasse ning sealne kirurg ütleb, et ei saa poissi opereerida, kuna see on tema laps. Kuidas see võimalik saab olla? Üks lahendus on, et kirurg oli poisi ema. Selle mõistatusega on teistes keeltes tehtud uuringuid[1], mis on näidanud, et suur osa inimesi ei tule esimese hooga selle peale, et kirurg võiks olla naissoost. Niisiis juhib mõistatus tähelepanu inimeste mõtlemises eksisteerivale soolisele kallutatusele. Uurisin koos teiste Tartu ülikooli keeleteadlastega seda, kui palju esineb sellist kallutatust eestikeelsete ametinimetuste puhul ning mis võib selle tekkimist mõjutada.
Kallutatust tekitab näiteks see, millisest soost inimesi oleme ise ühel või teisel ametil sagedamini kohanud. Samas võib see tekkida ka stereotüüpidest ehk eelarvamusliku olemusega arusaamadest selle kohta, millise soo esindaja teatud ametil meie hinnangul võiks töötada. Teisisõnu – me oleme kuskilt ära õppinud, et kirurgid on enamasti meessoost.
Samal ajal suunab mõtlemist ka keel. On leitud, et inimese peas aktiveerub informatsioon mingi ameti esindaja soo kohta kohe, kui ta seda ametit tähistavat sõna loeb või kuuleb.[2] Nii on ka sellesama mõistatusega – sõnal kirurg ei ole iseenesest sooliselt kallutatud tähendust, vaid selle omistavad talle keelekasutajad.
Eesti keele ametinimetuste soolise tõlgenduse küsitlus[3] näitas, et mees-lõpulisi ametit või rolli tähistavaid nimetusi, nagu jahimees, turvamees või esimees, tajutakse rohkem mehele osutavatena kui nende sooneutraalseid paarilisi, nagu jahipidaja, turvatöötaja ning juht. Seda hoolimata sellest, et kirjeldatud meessooliitega sõnu kasutatakse neutraalselt. Seega ehkki eesti keelt on peetud sooneutraalseks, näitasid tulemused, et teatud juhtudel esineb ka eesti keeles kallutatust. Samas oli näha, et väga paljud ametinimetused, mille keeleline kuju ei sisalda sooliidet, nagu kinnisvaramaakler, jurist, bussijuht või arhitekt, on ka inimeste tõlgenduses peamiselt sooneutraalsed.
Niisiis, keel pakub huvitavat ülevaadet sellest, millised on meie mõtlemises tekkivad arusaamad sugude ja nende rollide kohta. Soovin kõigile turvalist liiklemist ja toredaid mõtisklusi keeleteemadel!
[1] Belle, Deborah & Tartarilla, Ashley B. & Wapman, Mikaela & Schlieber, Marisa & Mercurio, Andrea E. 2021. "I Can't Operate, That Boy Is My Son!": Gender Schemas and a Classic Riddle. Sex Roles 85(1). (doi:https://doi.org/10.1007/s11199-020-01211-4)
[2] Kennison, Sheila M. & Trofe, Jessie L. 2003. Comprehending Pronouns: A Role for Word-Specific Gender Stereotype Information. Journal of Psycholinguistic Research 32(3). 355–378.
[3] Tegu on töös oleva uurimusega, mille autorid on Elisabeth Kaukonen, Polina Oskolskaia, Liina Lindström ja Raili Marling
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.