Suvi kuulub eesti sõnavara ürgseimasse kihti ja 500 kõige sagedama eesti keele sõna hulka. EKI ühendsõnastikus on suvel kolm tähendust – peale kõige soojema aastaaja võib see viidata ka tervele aastale korraga või siis soojale ilmale muul ajal kui pärissuvel. Eesti keele ühendkorpuse andmeil kirjutatakse suvest ligi kaks korda rohkem kui ülejäänud aastaaegadest.
Suvest omadussõnadega rääkides kirjeldatakse enamasti ilma omadusi – eriti tulevad esile sõnad vihmane ja põuane, kuum ja kuiv, soe ja jahe. Suvega kõige sagedamini kasutatavad tegusõnad viitavad sellele, et see on paljude inimeste lemmikaastaaeg – seda oodatakse, igatsetakse, nauditakse ja armastatakse.
Suvest on tuletatud palju uusi sõnu, näiteks tuletised suvila, suvine ja suvitama; suvitamast omakorda suvitaja, millel on mitmeid vahvaid sünonüüme, näiteks supelvõõras ja supelsaks, patisaks ja suvevõõras. Kõik need viitavad rannas, kuurordis või muus puhkekohas suvepuhkust veetvale inimesele. Need sünonüümid ei esine tekstides nii sagedasti kui suvitaja ise, ent tore on ka selliseid sõnu vahel kohata, näiteks lausetes "Sadamast sõidutati patisaksad suslaga linnaparki" ja "Viimastel päevadel on supelvõõraste arv nii kiiresti kasvanud, et kõik ei leia öömaja".
Suvest on moodustatud ka palju liitsõnu, ja kuigi enamik neist viitavad puhkamisele – näiteks suvepuhkus ja suvekodu –, leidub liitsõnade seas ka töö ja õpingutega seotud sõnu – näiteks suvekool, suveseminar, suvekursus ja suvepraktika. Sõnad suvelavastus, suvetuur, suvefestival ja suvekontsert näitavad, et see on mõnus aeg erinevaid sündmusi nautida.
Soovin meile kõigile ilusaid suvepäevi, põnevaid suveseiklusi ning pikka suvesooja!
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.