Käisin juulis Saksamaal Euralexi konverentsil, kus vestlesin Dudeni sõnaraamatute peatoimetaja Kathrin Kunkel-Razumiga. Teiste sõnaraamatute seas on sakslastel eraldi õigekirjutus-Duden. Õigekirjutus-Duden tähendab seda, et selles sõnaraamatus on esitatud sõnade kirjapilt.
Huvitav on see, et Dudeni ja EKI sõnaraamatutele on mõneti sarnased ootused. Muu seas oli Kunkel-Razumiga juttu näiteks sellest, et õigekirjutus-Dudenit peetakse õigete sõnade loendiks. Kui mõnda sõna sealt ei leita, siis arvatakse, et seda sõna polegi olemas. Tema küsib seepeale tavaliselt mõtteharjutuseks, et kas näiteks prügiautotagaseisja (sks der Müllautohintendraufsteher) on sõna. Seda peetakse sõnaks küll, sest kõik liitsõna osad on omaette sõnadena tuntud ja kirjapildis eraldatakse see liitsõna tühikutega teistest sõnadest. Ometi Dudenis seda sõna ei ole…
Sest õigekirjutus-Dudenis on esitatud enamasti vaid need sõnad, mille kirjapilt on keerukas ja mida seetõttu võidakse vigaselt kirjutada. Niisiis ei ole see ei õigete ega ammugi mitte kõikide sõnade loend.
Ükski sõnaraamat, ei paberil ega veebis, ei saa kunagi sisaldada kõiki keeles olemasolevaid ja võimalikke sõnu. Mitmetest Dudeni trükkidest puudus sõna Kühlschrank ehk 'külmkapp', ja 1976. aasta ÕSist puudus sõna müüt, ent need sõnad olid olemas ammu enne seda, kui nad sõnaraamatusse lisati. Sõnad ei tekigi keelde sõnastikku kandmisest, vaid siis, kui inimesed neid kasutavad.
Aga olgu sõnu sõnaraamatuis kui palju tahes, igal juhul soovin meile kõigile julget sõnade kasutamist!
Loe ka Kathrin Kunkel-Razumi lühiartiklit "How many Words does the German Language have?".
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.