Tallinna Linnaarhiiv on alguse saanud Tallinna rae arhiivist. Tallinna Linnaarhiivi sünnipäeva tähistab 13. oktoober 1883, kui Tallinna linnavalitsus võttis ametisse esimese korralise linnaarhivaari - Theodor Schiemanni. 1920. aastate teisel poolel kujunes Tallinna Linnaarhiiv üheks tähtsamaks ajaloouurimise keskuseks Eestis. 1939. aastast peale sõltus Tallinna Linnaarhiivi edasine käekäik muutustest üldises poliitilises olukorras. 1944. aasta juunis viidi suur osa Linnaarhiivi vanematest fondidest Saksa okupatsioonivõimude korraldusel Saksamaale.
1990. aasta oktoobris tagastati Nõukogude Liidu ja Saksamaa Liitvabariigi kokkuleppe alusel Tallinna linnale tema Saksamaale viidud arhivaalid. Linnarhiivi juhataja Küllo Arjakas räägib arhiivi ajaloost lähemalt, ka sellest, kuidas arhiiv tagasi Tallinna jõudis. 1973. aastast peale asub Tallinna Linnaarhiiv Tolli tänaval.
Saate arhiivist saab kuulata Linnaarhiivi keskaja-uurijate Tiina Kala ja Juhan Kreemi ning Linnaarhiivi endise juhataja Jüri Kivimäe ja samuti praeguse juhataja Küllo Arjakase saateid.
Linnaarhiivi sünnipäeva puhuks anti välja ka uusi trükiseid: "Pitsereid Tallinna Linnaarhiivist" on koostanud Sille Feldberg, Marian Habicht ja Juhan Kreem.
Foto: Uus-Pärnu pitser, aastast 1760. See on vahapitser puitkapslis, läbimõõduga 38 mm. Pitseri kujutisel on risti hoidev käsi, käsivars paremal pool. Vasakul püstasendis võti võtmekeelega risti pole.
Pitseril on tekst: SECRETUM CIVITATIS PERNAU.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.