Esimene Üxküll (siis veel Bardewis) saabus Liivimaale tõenäoliselt koos piiskop Albertiga, kes suutis oma valitsusajal Eesti ja ka suurema osa Lätist (1199- 1229) alistada. Nime said Üxküllid liivlaste alalt Ükskülast. 13. sajandi lõpus olid Üxküllid kindlasti jõudnud Läänemaale ja Vigalasse, mis jäi nende suguvõsa kätte 1919. aasta maarformini.
Liivimaa sõja ajal olid pere eri liinid laiali üle kogu Liivimaa, kuid kõige tähtsamaks keskuseks oli ikka Vigala. Liivimaa sõjast võttis ühel või teisel moel osa teadaolevalt 17 Üxkülli, kes võitlesid või tegid poliitikat eri jõudude all . Ajalooarhiivi arhivaar Kalev Jaago räägib esimeses Üxküllide-saates Paadrema, Mõniste ja Päärdu liinist ja jõuab põhiliini Vigala Otto von Üxkülli ja tema poegade juurde. Konrad, Heinrich, Dietrich ja Jürgen - kelle poolel need Üxküllid sõdisid ja kes neist ka sõja lõppu nägid? Pildil Üxküllide Vigala mõis.
KUULA LISAKS:
Saade Klaus Kursellist, Rootsi sõjaväelasest, kellega koos Jürgen Üxküll Toompead vallutada püüdis. K Kuula siit:
Teisi Üxküllide mõisu Eesti mõisaportaalist: Paadrema mõis Päri mõis Loodna mõis
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.