Baltisaksa legendaarsest aadlisuguvõsast, kellega on Eesti lugu mitme sajandi vältel läbi põimunud, räägib Ajalooarhiivi arhivaar Kalev Jaago. Esimene Üxküll saabus teadupärast Liivimaale tõenäoliselt koos piiskop Albertiga ja Vigalasse jõudsid 13. sajandi lõpus ja püsisid seal kuni maareformini 1919. aastal. Räägitud saavad nüüd kõik 17 Üxkülli, kellest on teada, et nad ühel või teisel moel olid seotud Liivimaa sõja sündmustega.
Juttu on Vigala pealiini kõrval olnud Üxküllidest, Vigala Üksküllide arhiivist. Saates on juttu ka Vigala kihelkonna kroonikast, mille on kirja pannud kodu-uurija Mihkel Aitsam. Tema isa Mihkel Aitsam käis ühe Üxkülliga eelmise sajandi alguses 1905. aasta revolutsiooni ajal kohut. Tollest kohtuloost ja Mihkel Aitsami Vigala-ainelisest loomingust, milles on palju juttu Üxküllidest, räägib tema pojatütar Maalehe ajakirjnik Viio Aitsam.
"Eesti lugu" on rahvuse lugu ja kõikide Eestimaa rahvaste lugu. "Eesti lugu" jutustab sellest, kuidas me oleme eestlastena kõigi raskuste kiuste kolmeks tuhandeks aastaks püsima jäänud. Loe siit.
2004. aastast on sarjas käsitletud Eesti muinasaega, keskaega, Liivimaa suurte sõdade ajajärku, reformatsiooniaega, Eesti iseseisvumist ja Vabadussõda, 1918. aasta Saksa okupatsiooni ja Eesti hajuskonna lugu välismaal, samuti Eesti ajalugu läbi naabrite Soome ja Läti vaatenurga, Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni elu ja tööd, esimest laulupidu jpm. Saate autor on Piret Kriivan. Saate helirežissöör on Maris Tombach.
"Eesti lugu" saab kuulata Vikerraadiost laupäeviti kell 13.05, kordusena reedel kell 21.05 ja taskuhäälingus, saatel on Facebooki leht.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.