Vene aadlisuguvõsadest, kelle esivanemad sattusid Eesti aladele ja siia ka elama jäid, räägib Eesti Ajalooarhiivi arhivaar Kalev Jaago. Eeskätt on juttu nendest, kes siis "kui Liivimaa sõja lõpupäevil tsaari teenistuses elu väga koledaks läks", otsustasid Rootsi poolele üle minna. Rootsi kuningalt said Läänemaale läänistusi näiteks Romanovitšid, Putilovid ja Baranovid. Baranovid olid krimmi tatarlased, kes 15. sajandil jõudsid Venemaale ja elasid Peipsi taga ja Viiburi lähedal, kuni Zahar 16. sajandil Liivimaa sõja lõpupäevil vandus truudust Rootsi kuningale. Tema poja Mensik Baranovi liin on Eestis olnud kõige märkimisväärsem. aade on Baranovite suguvõsa käekäigust kuni tänaseni madam Tatiana de Montesquiouni välja.
Baranovitele kuulunud mõisu: Suure-Lähtru, Väätsa mõis, Rabivere mõis Peningi mõis .
Aruküla mõisa viimase mõisniku Peter von Baranoffi (fotol) aega 20. sajandi alguses peetakse Aruküla ajaloo hiilgeajaks. Tänu nendele sai Aruküla rongipeatuse – kui 1870. aastatel ehitati Paldiski-Peterburi raudteeliin, nõudsid Baranoffid Arukülla nõudepeatust. Ka Aruküla männik on Baranoffide istutatud. Legend räägib, et puud, mis Aruküla mõisa pargis on, püüdis üks Baranoffidest istuda nii, et neist moodustuks tema initsiaalid. Loe lähemalt siit
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.