Suvel piiluti EKI Facebooki-postitustes aasta lõpus ilmuva õigekeelsussõnaraamatu kaante vahele. Mina panustasin suvekildudesse kirjutisega sõnadest prompt ja viip. Nende juurde pöördungi siin säutsus tagasi.
Prompt või siis viip koostatakse suure keelemudeliga suhtlemiseks, näiteks sellelt millegi küsimiseks, et soovitud infot saada. Hetkeseisuga paistab prompt keelemudelite kontekstis levinum sõna, ent viipa on samuti kasutatud. Näiteks on seda kuulda olnud mõnes avalikus ettekandes, see on kirjutatud paari ametlikku juhendisse ning minu ja mu kolleegide teadusartiklite retsensendid on uurinud, miks meie räägime promptist, mitte viibast.
Samas on ka näha ja kuulda, et viiba suhtes arvamused erinevad: on neid, kes seda kasutavad (nt TI-hüppega seoses siin artiklis ja siin videos), ja neid, kes ei kasuta, näiteks sellepärast, et viip on varem tähistanud midagi muud. Andmekaitse ja infoturbe portaalis on (septembri alguse seisuga) suisa öeldud, et suurte keelemudelite prompti ei tohi viibaks tõlkida.
Nimelt loodi viip kunagi selleks, et tähistada 'ekraanile või käsurea algusse ilmuvat märgist, mis näitab interaktiivse programmi valmisolekut'. See valmisolekut näitav märgis on aga midagi muud kui küsimus või juhis, mille kasutaja kirjutab tehisintellektile, et saada sellelt soovitud vastus.
See, kas sõna viip kasutus keelemudelite kontekstis edasi levib, sõltub kokkuvõttes kasutajate harjumustest, aga samuti terminoloogilisest tööst. Promptile on juba loodud teisigi sünonüüme, näiteks lähe. Samas on omasõnaliste vastete puhul tekkinud küsimus, kuidas neist tegusõna moodustada. Kui on prompt ja promptima, siis viiba puhul me viipame, mitte näiteks ei viibi. Ent milline tegusõna teha sõnast lähe?
Selle küsimuse aga seekord õhku jätangi ja jällekuulmiseni lehvitangi!
Vt ka EKI teatmiku peatükki "Mis on suured keelemudelid" ning prompti platvormil baromeeter.ai, et hinnata, milline keelemudel tunneb eesti keelt ja kultuuri kõige paremini.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.