Üks põnev keeleline valdkond on ilmakaarte nimetused. Vaatleme lähemalt ida ja lääne nimetusi kasvõi seetõttu, et päev algab päiketõusuga idast ja lõpeb loojumisega läände. Nii nimetatakse idakaart ka hommikuks ja idamaad hommikumaaks ning läänt vastavalt õhtuks ja läänemaid õhtumaaks. Põhiliselt merenduses on kasutusel ida kohta ost ja lääne kohta vest, mida tunneb ka meie murdekeel. Näiteks Jõelähtmel arvati, et osti tuuled viivad kalad kaugele, kihnlaste kõnepruugi järgi tuli vestist tihe (ehk tugev) tuul.
Murdekeeles esineb veel maakaar ja vesikaar. Maakaare nimetus on levinud saartel ja Lääne-Eestis ning see tähistab peamiselt ida, aga võib märkida ka muud idapoolset ilmakaart. Vesikaare levik on ulatuslikum, see tähistab harilikult läänt, ent käib ka teiste läänesuunaliste ilmakaarte kohta. Huvitava märkusena olgu öeldud, et Hiiumaal kutsutakse vesikaareks ka vikerkaart. Näiteks Emmastelt pärit ütlus vesikaar joob, tähendab, et vikerkaare mõlemad otsad on meres.
Kui sõna päev tähistab üldjuhul ajavahemikku, siis murdekeeles esineb see sageli päikese tähenduses. Sellest tulenevalt tähistab sõna päevatõus nii päikesetõusu kui ka idakaart. Näiteks rannikumurdes öeldakse, et tuul on kierand, korsnasuits läheb päevatõusu puole ehk tuul on pöördunud, korstnasuits läheb ida poole. Väga spetsiifiline on nimetus järvetuul, see tähistab idamurdes idatuult ehk Peipsilt puhuvat tuult. Nii päikeseloojangut kui ka läänekaart märgivad nimetused, nagu päevaloode, päevalooja, päevaminek ja päevaveer. Näiteks Pöides öeldakse, et päevaloode alt akkab seletama ehk läänekaarest hakkab selgeks minema, või Kambjas, et tuul om päevämineki puult ehk tuul on lääne poolt.
Tuul võib puhuda ka keskhommikust, mis tähistab aga juba üht teist ilmakaart.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.