Eesotsas on lamp teadagi valgustusseade, kuid sellel sõnal on veel teisigi huvitavaid kasutusi. Näiteks öeldakse pöiavõlvide lamenemise kohta lampjalgsus. Sedasorti seisundi puhul päris lampe jalgades ei põle, kuid etümoloogiasõnaraamatu põhjal võib oletada, et see pärineb lambi samakujulisest sõnast, mis on kasutusel olnud kui variant sõnast lame. Ka saksa keeles on lampjalgsust tähistav sõna otsetõlkes kui 'lame jalg' (Plattfuß). Tähendus 'valgusti' on lambi puhul samuti saksa päritolu.
Kõnekeeles tähendab lamp ka suvalist; ootamatut; midagi, millel puudub nähtav põhjus või seos, nagu viitab lause "Mul on suht lamp küsimus". Sellises tähenduses esinevad lambi eri vormid, näiteks lambi, lampi, lambine, lambist. Viimaseid illustreerib lause "Kuidas on võimalik sellise ilmaga lampi külma saada?" või ka lause "...auhinnad ongi veits lambised, aga noh, raha pole ju". Mõnel juhul tähistab lamp ka ebahuvitavat, nagu lauses "See oli ikka üsna lamp film".
Seda, kust tuleb lambi kasutus tähenduses 'suvaline', võib aimata sõnastikukirjete kaudu. EKI ühendsõnastikus esineb väljend lambist võetud, selle kasutus viitab tähendusele 'välja mõeldud, alusetu, põhjendamatu' ja on samalaadne väljenditega õhust ja laest võetud. Nii, nagu lauses "See väide on sul praegu lambist võetud". Tõenäoliselt on kõnekeelne lamp niisiis sellest tuletatud, osutamaks millelegi, mis ongi huupi justkui laest tulnud.
Veel ühe huvitava lambi kõnekeelse kasutuse leiab 1990. aastate slängisõnaraamatust. Väljend lampis olema, lampis olek või ka lamp tuhm esineb seal tähenduses 'pohmellis' või 'purjus olema.' See viitab tähendusülekandele seisundi kohta, mille puhul inimene ei reageeri ümbritsevale maailmale – ehk kujundlikult öeldes, lamp tema peas ei põle.[1] Selline kasutus ei ole aga sage ning iseloomustab pigem üksikjuhtumeid.
Niisiis, nagu näha, siis vahel võivad sõnad keelekasutuses huvitavaid ja ootamatuid, ehk koguni veidi lambiseid tähendusi juurde saada. See teebki keele mitmekülgseks ja rikkaks!
[1] vt ka Natali Happonen 2010 "Tähendusülekanded kui sõnavara täiendamise viis eesti, soome ja vene koolinoorte kõnekeeles ja slängis – inimkesksed metafoorid", magistritöö https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/78fd2059-9526-49bd-86d5-9e584a6c5c79/content




































Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.