Suvisel ajal on rohkem põhjust ja võimalust uurida elu rohujuuretasandil. Krookslatikas ja rupapusa on päriskonnaliste seltsi kuuluvad sugulased, keda rohu sees kohata võib. Nimest hoolimata pole tegemist kalade ega muidu eksootiliste olenditega. Krookslatikaks kutsutakse konna, rupapusaks aga kärnkonna. Seekord pöörakem peatähelepanu just kärnkonnale. Sõna konn, olgu üksikuna või liitsõnas, on tuntud üle Eesti, esinedes Võros kujul kunn ning Muhu saarel ja Lääne- ning Pärnumaa murrakuis kujul kond.
Kärnkonna nimetataksegi murdematerjalides kärn- või kärnakonnaks, mõnikord ka pikemalt kärnaseks konnaks, pidades silmas tema nahka. Samal alusel on antud näiteks nimed nagu karba-, korba- või krobekonn: kärnkonn tundub korpas ja krobeline. Muhu lodikond ning Hiiumaa klodikonn seostuvad sõnadega lodima ja klodima, mis tähendavad ka roomamist. Näiteks klodijalg on Reigis veel suurem roomamisi liikuja ehk hüljes. Laialdaselt kutsutakse kärnkonna padakonnaks, mõeldes ilmselt ennekõike jõmakale padajale olendile. Pada on ses sõnas alamsaksa päritolu ja seostub tegusõnaga paddeln, mis hõlmab mitmesugust liikumist lonkimisest kuni vees pladistamiseni. Muhu saarel ja Edela-Eestis on kärnkonnad ropa- ja rupakonnad; pusa ja rupapusa on Häädemeeste eriomaseid sõnu.
Kärnkonnasse on suhtutud eelarvamusega. Ennekõike on ta olnud inetu ja vastik, nagu näiteks Kolga-Jaani murrakus kärnäkonn on õete suur ja kärnäne, va kole luum. Karksis kõneldi lausa, et kärnäkonn om pahast vaimust peri. Vastseliina murrakus kirjeldati kedagi eemaletõukavat nii: kärnäne kunn tull egakõrd suust vällä, ku kõnõli. Osatatud on kärnkonna omapärast liikumist, näiteks Martna murrakus õige konn üppäb, aga see va kärnäne konn roomab, ja Audrus: ropakond oo va laisk, jooseb, aga ei üppa. Kärnkonna on kahtlustatud laudas lehmadelt piima imemises ja ebasoodsate sündmuste või õnnetuste ettekuulutamises. Vastukaaluks aga on Häädemeestelt teada, et rupapusa söövat maa seest kõik kihvtid ehk mürgid ära. Suhtugem meiegi kärnkonna leplikult ja lugupidamisega.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.