Eks ole kullerkupud ühed suve algusaja kaunimad õitsejad. Küllap meenutab kollane lilleõiepall päikest ja soojust. Helme kandi rahvas kõneleb, et kui pääsuksesilmä ja kullerkupu äitsneve, siss om kige ilusamb aig ning Põltsamaal õhatakse, et oh sina kuldne kullerkupp ja õbedane õienupp.
Kullerkupp on sõnana tuntud üle Eesti, Võromaal on esiosaks kullõr. Kupp, nupp ja teised sama tähendusega sõnad kirjeldavad nupjat, kerajat õit. Lillel on mitmeid samakõlalisi nimesid, näiteks Loode-Eesti kulderkupp, Risti murraku kulder- ja Käina kullernupp. Võromaal leiab ka kullõr- ja kullõskuku, Setomaal kullusõ. Nõo murrakus on kuper- ja kupõrkull, Vastseliinas kukõrkull. Kullerkupu nimedes esineb ka sõna lill ning selle sünonüümid. Nii on siin-seal lõuna pool kullerkupp puper- ja pupõrlill, Põlva murrakus pullilill, Kadrinas kullerkann, Karula ja Hargla murrakus upininn, Leivu keelesaarel kuplaninn. Päris võõrast päritolu on Leivu bumbul.
Saardes Karukülas öeldakse kullerkupu kohta, et aninutt akkab õitsma enne jaani, korjasin jaanilauba terve kimbu aninutte. Karksi rahvalgi on aninuti kõllatse einämaa pääl, nupu lööve päält kokku. Kullerkuppudest tehti pärgi, Pöidel ja Märjamaal toodi nelipühiks tuppa. Lille värvi kirjeldati Laiusel nii: kullerkupud piavad olema kuldkollased või et kullerkupp on mahedam kollane kui karikakar. Nõo murrakus om kuperkulli serätse kõllatse nigu muna. Roos on vanemal ajal tähendanud lille üldiselt, nii kohtame Pühalepal kullerkuppe kui kuldseid roose. Aga Harglas on keegi või miski illuss nigu pupõrninnike.
Loodetavasti leiab teiegi kodukandist ulka kõllatsit kupõrkulle nagu Nõo kihelkonnas. Head lilleõnne!
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.