Eepose rahvaehtsus, Kreutzwaldi roll autorina on Marin Laagi sõnul huvitanud kõiki "Kalevipojast" kirjutajaid ja kriitikuid juba alates selle ilmumisest teadusliku väljaandena 1857. aastal. Kohe oli ka kahtlus, kui palju on Kreutzwald ise kirjutanud ja kui palju oli ehtsaid lugusid ja laule. 1869. a ilmus kaks märkimisväärset raamatut, Kreutzwaldi väimehe G. Blumberg koostatud "Quellen und Realien" ( "Kalevipoja" allikad ja reaaliad) ja Kreutzwaldi enda "Lühike seletus", milles Lauluisa selgitab ise lugusid ja mis on ühtlasi Kreutzwaldi enda tehtud lühike sisukokkuvõte suureeposest "Kalevipoeg".
Kreutzwaldi sajand - Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriajaloo võrguvärav, mis tutvustab eesti kultuuriajalugu alates 19. saj algusest kuni 1918. aastani.
Varamust:
Luuletaja ja tõlkija Guntars Godinš: "Kalevipoeg ei ole mingi suur kangelane, tema on seiklusmees. Kalevipoeg on loomulik. See on eestlaste mõtlemisviis."
Kas vana Kalev puhkab Toompeal, kas Ülemiste järv on tekkinud Linda pisaratest ja kas Iru linnamäel võib olla Kalevipoja sünnikodu? Kõneleb Ain Mäesalu.
Saate autor on Piret Kriivan. Saate helirežissöör on Maris Tombach.
"Eesti lugu" saab kuulata Vikerraadiost laupäeviti kell 13.05, kordusena reedel kell 21.05 ja taskuhäälingus, saatel on Facebooki leht.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.