Paljud mik-liite abil moodustatud sõnad kuuluvad erialakeelde. Need loodi 20. sajandi algul, kui eestikeelseid erialakeele sõnu hakati süsteemselt looma. Ühe selge rühma moodustavad kehapiirkonda tähistavad sõnad. Näiteks on rindmik lülijalgsete see kehaosa, millele kinnituvad nende jalad või tiivad; ninamik on kala pea eesmine osa suuavast silmadeni ning kiirmik on mõnede putukate pea ülapoole keskosa.
Üldkeeles on mik-lõpulisi sõnu võrdlemisi vähe. Need võivad samuti märkida kehaosi – näiteks tagumik ja otsmik. mik-liide võib märkida ka kohta, viidates mingile iseloomulikule tunnusele. Nii on raiesmik metsamaa, kus mets on lageraiena maha võetud; hargmik on hargnemiskoht koos harudega; ristmik on koht, kus teed ristuvad; ning tühimik on koht, kust miski puudub. mik-liide võib märkida ka mingisugust kogu, näiteks tähistab lugemik teatud põhimõttel valitud ning korraldatud tekstikogumikku; kogumik eri autorite tekstidest koosnevat trükiteost; valimik mingi kavatsusega välja valitud kogu ning vestmik tõlkesõnastikku.
Ühe mik-liite oleme EKI-s kasutusele võtnud ka eesti õigekeelsuskäsiraamatu nimena – see on EKI teatmik, mis koos EKI ühendsõnastikuga (Sõnaveebis) on meie keeleinfosüsteemi põhiosad. Kui sõnade kohta saab keelekasutaja info kätte EKI ühendsõnastikust, siis EKI teatmikust saab ta teada infot keele kohta üldiselt.
Keelesäuts toetub Reet Kasiku raamatutele "Eesti keele sõnatuletus" (2004) ja "Sõnatuletus" (2015).
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.