Eesti värvinimetusi on uuritud mitmel tasandil. Sedapuhku peatume sõnadel, mis tähistavad hobust tema värvist lähtuvalt. Üldjuhul viitavad sellised nimetused ka ise looma värvusele. Näiteks hiir on hiirhall hobune, lepp lepakoore värvi ehk pruunikas või punakashall ja võik kollane nagu või. Kõik need sõnad on aga u-tüvelised, mis tähendab, et nad käänduvad hiir : hiiru, lepp : lepu, võik : võigu.
Nimetus kõrb tähistab punakaspruuni hobust. See sõna pärineb tegusõnast kõrbema. Raudjas hobune on aga tumepruun, nimetus ise on tuletis sõnast raud. Nende nimetuste lähtesõnad on heaks vihjeks looma värvusele. Alamsaksa keele kaudu meile tulnud nimetus kimmel märgib aga kollakashalli või hallikaspruuni hobust.
Lisaks neile teatakse eesti murdekeeles veel sellised nimetusi nagu kõllu, kes on kollakas hobune, helepunast hobust kutsutakse navar, valge saba ja valge lakaga isendit hüütakse aga linaskiks, mis ilmselt viitab linale kui valget kiudu andvale taimele. Huvitavaid nimetusi on saanud laiguline hobune, keda kutsutakse näiteks sõnaga ruublitükine, mis on tuletis sõnast rublatükk – eesti murretes märgib see sõna hõberaha ja nimetuse endaga vihjatakse laikudele hobuse kehal.
Niisiis – kõigest üks hobune, aga nimetusi kuipalju!
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.