Intensiivsest põllumajandusest tingitud maastike ühetaoliseks muutumine ja suurte põllumassiivide loomine kunagiste mitmekesiste ja heterogeensete põllumajandusmaastike asemele on kõige olulisem elurikkuse kao põhjustaja nii globaalsel tasandil kui ka Euroopas.
Elurikkus on aga ka põllumehele hädavajalik. Liigirohkete ja mitmekesiste põllumajandusmaastikega on seotud tolmeldamine, kahjuritõrje, muldade hea tervis ja paljud teised olulised looduse hüved. Seetõttu on oluline, et ka tänastes põllumajandusmaastikes oleks elupaikasid putukatele, taimedele ja lindudele. Elurikkuse säilimisele aitab kaasa põlluservade laiendamine, liigirohkete õitsevate kodumaiste taimeliikidega niidukoosluste taastamine põldude ümber, vähemalt 3-6 meetri laiuste püsivate niiduribade rajamine suurte põllumassiivide sisse vähemalt iga 300 meetri tagant, põõsa- või puuderivide taasrajamine põldude servadesse ja kraaviservadesse, mulla elurikkust ja viljakust hoidvad maaharimispraktikad ning põllumajanduskemikaalide senisest vähesem ja targem kasutus. Nii õnnestub hoida ja luua elupaikasid tolmeldajatele ja põllukahjurite looduslikele vaenlastele, paraneb põllumaade erosioonikindlus ja veerežiim, põllud on põuakindlamad ja vastupidavamad ekstreemsetele ilmaoludele, paraneb muldade elurikkus ja seeläbi ka mullaviljakus. Töötades koos elurikkusega, on tagatud pikaajaline saagikus ja põllumaade jätkusuutlikkus ka muutuva kliima tingimustes.
Sel nädalal toimetab "Rohesäutsu" Aveliina Helm.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.