Teod vajavad mitmekesist metsa
Eestis on 71 liiki kojaga maismaatigusid.
Nende elu kulgeb üsna varjatult. Inimestele jäävad silma vaid üksikud suuremad ja avatumaid elupaiku asustavad liigid.
Metsateod elavad lehekõdus, lamapuude pragudes ja koore all, hästi lagunenud puidus, puutüvedel, kividel, rohttaimede lehtedel.
Mõned teod, näiteks nagu harilik kedertigu, ronivad puutüvede varjulisemale küljele, et sealt kraapida oma hõõrlaga veikaid ja seenehüüfe. Seda suudavad nad teha vaid märja ilmaga. Kuivus pärsib tugevasti tigude liikumist ja kuivuse tõttu võivad nad ka surra. Teiste liikide nagu torntigu ja sammastigu kuivuse talumise võime on suurem ja nemad suudavad elada ka puu päikselisemal küljel.
Mõned teod on valivad oma talvitumiskoha osas. Näiteks filigraantigu eelistab jalaka-, saare- kase ja lepalehtede varist. Kakshammastigu ja harjastigu aga valivad pigem tammelehevarise.
Lamapuud on osale teoliikidele mitmeti olulised. Näiteks kolmhammas kääbustigu muneb lamapuude hästikõdunenud osadesse. Teised liigid aga eelistavad kraapida oma toitu just lamapuidu kõvema osa pealt. Üks liik, keda sagedasti lamapuude koore alt võib leida, on harilik ketastigu. Tal on koore all liikumiseks sobilik lapik koda.
Tigudel on metsa ökosüsteemis täita oluline lüli, lisaks sellele, et nad on paljudele liikidele toiduks, suudavad nad lagundada raskesti lagunevaid puiduosi nagu tselluloos ja ligniin, tigudel on oluline roll mullatekkes. Et säiliks metsatigude liigirikkus on neile vaja ka erinevat metsa, vanu puid, tüükaid ja lamapuitu.
Sel nädalal toimetab "Rohesäutsu" Kristo Elias.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.