Praeguseks on nime saanud juba umbes 300 000 taimeliiki kogu maailmas. Kaasajal leitakse uusi liike harvem ja enamasti raskesti ligipääsetavates piirkondades. Tänapäeva arenenud teadus võimaldab elu uurida molekulaarsel tasandil ja taimeliike määratakse lisaks välistele tunnustele ka DNA analüüsi põhjal. Aga kust on pärit eestikeelsed nimed? Paljud praegugi kasutusel olevad taimede nimed on alguse saanud rahvakeelsetest, näiteks hiirekõrv, kullerkupp, tõrvalill, ussikeel, kuusk, maasikas jt. Sadakond aastat tagasi loodi Eestikeelsete taimenimede ja botaanika terminoloogia komisjon. See tegutseb siiani ja nende töö tulemus on näha Eestikeelsete taimenimede andmebaasis http://taimenimed.ut.ee/ Eestis on küll umbes 1500 pärismaist taimeliiki, kuid eestikeelse nime on saanud juba umbes 17000 liiki taimi. Sageli viitab taimenimi kuidagi taime välimusele (suureõiene kellukas, kollane kuldtäht, laialehine hundinui, haruline koerahammas), taime kodumaale (jaapani liilia, austraalia kaelakeepuu), tarvitamisele (harilik silmarohi, magustav imemari), samuti võib nimi anda infot taime omaduste kohta (kibe piimalill, hapu oblikas, kleepuv imelill, uimastav varesputk, savannihiirelõksupuu) jne. Taimede ja nende nimede maailm on väga huvitav, kui sellesse põhjalikumalt süveneda!
Reedene intervjuu. Astrid Kannel ja Erik Abner
Sel korral kohtume geneetiku ja amatöör-paleontoloogi Erik Abneriga, kellega räägime ürgse elu tänaseni nähtavatest märkidest ning unistusest elada igavesti. Saadet juhib Astrid Kannel.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.