aasta sõna, siis üks kandidaate oleks kindlasti KLIIMANEUTRAALSUS. Sõna, mida aasta eest eestikeelses meediaruumis veel vaevalt üldse kõlas, on praeguseks saanud juba igapäevaseks.
Mis see siis on? Kliimaneutraalsus on seisund, kus üks riik (või mingi muu piirkond) ei paiska õhku vähem ega rohkem kasvuhoonegaase kui sealne ökosüsteem parasjagu siduda jõuab. Seega tuleb kokku kasvuhoonegaaside summaks enam-vähem ümmargune null.
Maaga on juhtunud teatavasti see, et inimeste kaevandamine-tootmine-tossutamine ja tarbimine sai sisse nii võimsa hoo, et seda näib pea võimatu peatada. Tuues võrdluseks toitumise, siis oleme inimkonnana juba aastakümneid liigsöömisse kaldunud. Avastanud üha uusi suhkruseid ja rasvast nõretavaid toite, mis on vastupandamatult kutsuvad üha sagedamini ja suuremaid koguseid ahmima. Ja ega esimesed ülekilod ju veel suuri probleeme põhjusta. Nii jõuamegi otsekui märkamatult juba tõsiste ülekaalust põhjustatud terviseprobleemideni.
Oleme jõudnud seisu, kus kliimaneutraalsusega pole enam kas-küsimust. Ehk küsimus pole, kas saavutame kliimaneutraalsuse, vaid kuidas, milliste vahenditega ja kui ruttu me selle saavutada suudame? Kui ruttu Eestina, kui ruttu Euroopana ning seejärel kogu maailmana.
Käivitunud on arutelud, koostatakse plaane ja analüüse. Ees seisavad suured muutused. Tarvis on mõelda, kuidas võimalikult nutikalt talitada - millest peame loobuma, aga mida sellest võita on!
Kliimaneutraalsuse osana tuleb mõistagi vabaneda ka prügist. Jõuda majandusmudelini, kus jäätmeid ei teki, kus kõik materjalid on ringluses. Esimese panuse selleks saad anda juba sel laupäeval peetaval maailmakoristuspäeval. Aita prügi loodusest ära ning suunata see hoopis ringlusse!
Selle nädala "Rohesäutsud" toimetab Tarmo Tüür.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.