04.10.2018
Mis üldse on truudusetus?
Mis saab paarisuhtest pärast kõrvalsuhte ilmsiktulekut?
Kas üht suhet saab kõrvalsuhtekindlaks muuta?
Päris suure osa terapeudi poole pöördujatest moodustavad suhtekolmnurgas olevad inimesed. Inimesed, kelle partner pole neile truu. Neil on valus, sest nende usaldus saab murtud ja sageli vajutab see kahtlusepitseri kogu eelnenud suhtele.
Pöörduvad inimesed, kes on sattunud kolmanda rolli. Neilgi on valus.
Ja siis pöörduvad inimesed, kes on pole oma partnerile truud. Mõned neist on ise suures hämmingus, et kuidas see nendega juhtuda võis. Ja mõned seevastu on avastanud, et see on nende harjumuspärane muster, mis kipub korduma. Ja neilgi on valus. Petetud ei pea sageli petjate valust midagi. Me ei peagi 10 palli skaalal mõõtma, kummal on valusam. Need valud on väga erinevad. Truudustetel on süütunne ja valu, et nad teevad oma partnerile haiget. Mõnikord piinab neid häbi. Mõnikord on nad lõhestunud kahe suhte vahel ega tea, mida teha. Kellelegi ei tahaks valu teha, eriti mitte oma lastele. Mõnikord põevad nad armuvalu, sest loobuvad oma põhisuhte nimel kellestki, kes on sügaval hinges. Ja nad leinavad. Ja mõnikord valivad nad minna uude suhtesse ja leinavad oma vana suhte lõppu.
Kui üks nähtus on nii laiapõhjaline, siis oleks mõistlik seda põhjalikumalt uurida. Lihtne on hukka mõista, eriti kui endal sellist kogemust pole. Keerulisem on mõista. Ent kuna see fenomen puudutab meist vähemalt iga neljandat, on mõistlik kuulata nn vasakule panijaid, neid, kelle pärast petetakse ja petetuid endid. Et proovida mõista.
Saate autor on pereterapeut Katrin Saali Saul. Kuulake 4. oktobril kell 19.05.
Vikerraadio "Peresaade" räägib perest, paarisuhtest ja kõigest sellega seonduvast.
Saadet teevad pereterapeudid Katrin Saali Saul ja Monika Koppel.
"Peresaade" kõlab Vikerraadio eetris neljapäeva õhtuti kell 21.05.
Saate helirežissöör Anna-Maria Kurrel.
Saadet saab järelkuulata Vikerraadio kodulehel: https://vikerraadio.err.ee/peresaade.
Kirjad ja küsimused on oodatud aadressile peresaade@err.ee
Eesti sotsiaaluuringute andmetel oli meil viis aastat tagasi suurusjärgus 65 tuhat inimest, kes abistas või hooldas oma leibkonna liiget; ametliku hooldajana oli registreeritud kümme korda vähem ehk 6800 inimest.
