Jah, paljud löövad oma suhtele kindlasti liiga kergelt käega..
Ometigi on hea, et lahutamine pole enam häbimärgistatud. Suhtest võib ja mõnikord peabki lahkuma, kui see üldse rahuldust ei paku ning aina negatiivseid emotsioone tekitab. Tõsi ta ju on: parim koht lapsel kasvamiseks asub kahe bioloogilise vanema armastavas ja hoolivas suhtes. Just nimelt suhtes, sest isegi kui kumbki vanem eraldi last küll armastab, aga vanemate omavaheline suhe on külm või vaenulik, on see lapsele kehvapoolne eeskuju tulevaseks eluks.
Suhe ei ole vangla, kus peab oma 18 aastase (või halval juhul eluaegse) karistuse patustamise eest ära kandma, kuigi hing selles suhtes ei laula ja süda ei rõõmusta.
Laste lahkuminekujärgsed traumad ei tulene lahkuminekust kui suhte lõpetamise protsessist; mitte sellest, et mindi lahku, vaid sellest, kuidas lahku mindi, vanemate reaktsioonidest lahutusele ja sellele järgnevale elukorraldusele. Traumeeriv on vanemate sõda ning laste ees ja peal väljaelatud valu. Kahjuks võivad kõik terapeudid oma praksisest leida lugusid, kus ekspartnerite vaheline viha, mis tuleneb suhte purunemisest, on suurem kui nende armastus oma laste vastu ning sellisel juhul on koostöö muidugi hilisema eluterve kärgpere moodustamiseks keeruline.
Lahkuminekust kärgpere juurde liikumise peamine reegel on: mõtle, mis on lapsele antud olukorras parim!
Kuigi see on selge, et lapsele oleks parim, kui vanemad elaksid harmooniliselt koos, peab siiski endale aru andma, et pikas perspektiivis ei tee last õnnelikuks ka kooselud, mida säilitatakse justkui kunstlikus koomas kuni lapse täiskasvanuks saamiseni. Kus üks või kumbki vanem pole rahul ega õnnelik. Lapse jaoks on nendes uutes oludes parim, kui ta saab veeta piisavalt aega mõlema vanemaga.
Lapse kõige sügavamad traumad tulevad sellest, kui vanem, keda laps ise tähtsaks peab, tema elust kaob.
Lapsele jääb tema mujal elav vanem alati pereliikmeks ja õnnestunud lahkuminekujärgse suhtekorralduse puhul võib ka eemal elava vanema uus pere muutuda lapsele pereks. Meie ajastul ei pea pere moodustuma ainult inimestest, kes elavad igapäevaselt ühe katuse all koos, tähtsad on hoopis energeetilised sidemed, mis ei haju ka siis, kui teine vanem elab eraldi.
Kuigi partneritevaheline suhe lõpeb, ei tohiks lõppeda endiste partnerite vanemlik liit.
Vastastikune mõistmine, austus ja paindlikkus annavad põhjust loota, et lahkuminek ja sellele järgnev kärgpere kogemus ei traumeeri last. Austuse puudumine, jäik suhtumine ja enesekesksus toodavad materjali potentsiaalseteks traumadeks.
Mis on kõige olulisemad asjad, mida äsja lahku läinud vanemad peaksid silmas pidama oma ühiste lastega tegelemisel?
Mida ei tohi mitte kunagi ja mitte mingil juhul oma lapsele pärast lahkuminekut öelda?
Saate autor on pereterapeut Katrin Saali Saul. Kuulake 19. aprillil kell 21.05.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.