Mõned aastakümned tagasi valitses meil mentaliteet, et inimene peab ise oma asjadega hakkama saama. Hingeasjades ja suhete valdkonnas abi küsimine oli justkui nõrkuse märk.
Öeldi veel, et kuidas üks võõras inimene saab aidata meil suhteid korda teha. Ja siis oli kolmas müüt veel, et need terapeudid on ise kõik vaevatud ja haiged psühhod.
Tänapäeval on see suhtumine oluliselt muutunud. Abi küsimine pole enam mitte nõrkuse märk, vaid vastupidi, näitab inimese paindlikkust, julgust ja soovi areneda.
Ja mis puutub sellesse, et terapeudid on ise kõik vaimust vaevatud ja isiklike probleemidega, siis tõsi, terapeudiks olemine ei võta terapeutidelt ära isiklikke suhteprobleeme. Ka terapeudid lahutavad, tülitsevad, on lastega hädas, kurvastavad, vihastavad ja kardavad.
Aga ka arstid haigestuvad, automehhaanikutel lagunevad autod ja juuksurid võivad minna kiilaks. Terapeut kes on isiklikus elus mingid mured läbi elanud ja neist targemana väljunud, saab töötada ka isikliku kogemuse mitte ainult teadmiste pealt, see on omamoodi väärtus.
Me ei suuda olla ise kompetentsed kõigil aladel. Kui meil ikka juuraharidust pole, aga on vaja juriidilist abi, siis on otstarbekam pöörduda juristi poole. Või kui tekib tahtmine teha sisekujunduses midagi uut ja põnevat, aga endal selleks silma pole looduse poolt kaasa antud, siis sisekujundaja abi pole üldse häbi kasutada. Treenitud terapeudisilm näeb paaride ja perede suhtemustreid sageli kõrvalt paremini. Inimene võib jääda oma muresse kinni ja ta ei näe alternatiivseid lahendusi, kõrvaltvaatajale võivad aga alternatiivid palju selgemad paista ja nõustamise käigus saab ühiselt kaaluda erinevaid võimalusi, kuidas sellest olukorrast veel mõelda võiks või kuidas käituda teisiti, et mingit uut tulemust saada.
Nõustamine pakub inimesele abi tema sisemaailma harmoniseerimise ja suhete korrastamise juures. Aga samas – nõustamine ei tähenda seda, et terapeut annab nõu, vaid pigem ikka seda, et "töö toimub tellija materjalist" ja vastuseid otsitakse kliendi enda seest.
Pereterapeudid pole selgeltnägijad, aga selle pealt, kas, kuidas ja milliseid leppimiskatseid paarilised teevad pärast tülitsemist ning kas ja kuidas neid leppimiskatseid vastu võetakse, saame me ennustada paari tulevikku – kokku või lahku. Kui lepituskatsed nurjuvad või neid ei üritatagi teha, kui suhtes vohavad destruktiivsed suhtemustrid ehk kui partnerite suhtluses annavad tooni järsud pealehüppamised, kriitika ja põlgus, kui nad on pidevas kaitseseisundis ega ole avatud, lahked ja sõbralikud ja kui tüli lõppeb üksteise pikaajalise ignoreerimisega, siis jah – me ei vaja kristallkuuli, kohvipaksu ega taro kaarte, et ennustada suhte madalrõhkkonda.
Saatejuht on pereterapeut Katrin Saali Saul. Kuulake 31. mail kell 21.05.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.