Landesveeri sõjas kirjutati 3. juulil 1919. aastal Strazdumuižas alla vaherahule. Eesti vägedel jäi Riiga marssimata (foto Ain Krillo erakogust).
Läti 100. aastapäevale pühendatud sarja teises saates keskendume 20. sajandile, mis Toronto ülikooli professori Andres Kasekambi hinnangul oli lätlaste jaoks raskem kui eestlaste jaoks.
Teises saates on juttu 1905. aasta revolutsioonist, landesveeri sõjast, Saksa oksupatsioonidest, Kõueristist ja Vabadussõjalasteest, Pätsist ja Ulmanisest, holokaustist Eestis ja Lätis, Sinimägedest ja Kuramaa kotist, iseseisvuse taastamistest ja Max van der Stoelist, erakondade kujunemistest meil ja Lätis.
Andres Kasekamp:" Karlis Ulmanis isegi ei püüdnud varjata, et ta on diktaator, kuid lätlaste jaoks on suurem küsimus punaste küttide vastuoluline roll Läti ajaloos."
"Eesti lugu" on rahvuse lugu ja kõikide Eestimaa rahvaste lugu. "Eesti lugu" jutustab sellest, kuidas me oleme eestlastena kõigi raskuste kiuste kolmeks tuhandeks aastaks püsima jäänud. Loe siit.
2004. aastast on sarjas käsitletud Eesti muinasaega, keskaega, Liivimaa suurte sõdade ajajärku, reformatsiooniaega, Eesti iseseisvumist ja Vabadussõda, 1918. aasta Saksa okupatsiooni ja Eesti hajuskonna lugu välismaal, samuti Eesti ajalugu läbi naabrite Soome ja Läti vaatenurga, Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni elu ja tööd, esimest laulupidu jpm. Saate autor on Piret Kriivan. Saate helirežissöör on Maris Tombach.
"Eesti lugu" saab kuulata Vikerraadiost laupäeviti kell 13.05, kordusena reedel kell 21.05 ja taskuhäälingus, saatel on Facebooki leht.
Kārlis Ulmanis Läti 2001. aasta postmargil 
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.