Kui Eestis hakati otsima päeva, mida kogu rahvas võiks pühitseda, siis lõpuks jäi rahvuspüha toimkond 1932. aastal peatuma 23. juunil. Sellel päeval marssisid Eesti väed Cesisesse ehk Võnnusse – Võnnu lahing oli lõppenud eestlaste võiduga. Lahing kestis 19.-23. juunini, kogu Landesveeri sõda eestlaste ja sakslaste vahel 5. juunist - 3. juulini 1919. aastal .
Fotol suurtükk ja selle meeskond Kuperjanovi partisanide pataljoni rindelõigus Ropaži lähedal. (Karl Akel. EFA)
Miks see sõda puhkes, missugune roll oli eestlastel, missugused olid sõja tagajärjed, kas Landesveeri sõda võinuks olemata olla? Vastused annab saates Tartu Ülikooli dotsent Ago Pajur. oranž ala - Saksa armee
roosa ala - Vene armee kollane ala - Läti armee
lilla ala - Eesti armee
Foto: Vikipeedia.
KUULA VABADUSSÕJA VETERANI ADOLF VAHTERI MÄLESTUSI SIIT
"Eesti lugu" on rahvuse lugu ja kõikide Eestimaa rahvaste lugu. "Eesti lugu" jutustab sellest, kuidas me oleme eestlastena kõigi raskuste kiuste kolmeks tuhandeks aastaks püsima jäänud. Loe siit.
2004. aastast on sarjas käsitletud Eesti muinasaega, keskaega, Liivimaa suurte sõdade ajajärku, reformatsiooniaega, Eesti iseseisvumist ja Vabadussõda, 1918. aasta Saksa okupatsiooni ja Eesti hajuskonna lugu välismaal, samuti Eesti ajalugu läbi naabrite Soome ja Läti vaatenurga, Konstantin Pätsi ja Jaan Tõnissoni elu ja tööd, esimest laulupidu jpm. Saate autor on Piret Kriivan. Saate helirežissöör on Maris Tombach.
"Eesti lugu" saab kuulata Vikerraadiost laupäeviti kell 13.05, kordusena reedel kell 21.05 ja taskuhäälingus, saatel on Facebooki leht.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.