Teise maailmasõja käigus põgenes kõige rohkem eestlasi just Saksamaale. Kohale jõudis (sõjaväelased kaasa arvatud ) 45-50 tuhat eestlast. Mis sai Saksamaale jõudnud sõjaväelastest, mis eraisikutest, räägib Tartu Ülikooli Välis-Eesti Uuringute Keskuse teadlane Kaja Kumer-Haukanõmm.
Saksamaale jõudnud eestlastega hakkasid tegelema UNRRA ( ÜRO Abistamis- ja Taastamisadministratsioon ) ja SAEF (sõjaväevalitsus). Kuidas mõjutas nende omavaheline võimuvõitlus eestlaste käekäiku?
Saates on juttu elust põgenikelaagrites ja sellest, miks suurem osa eestlasi oma põgenikuteed jätkas ja Saksamaalt lahkus USAsse, Kanadasse, Rootsi või Inglismaale.
Avafotol: Lapsed Geislingeni põgenikelaagris.
(Fotod on Ferdinand Kooli raamatust "DP kroonika. Eesti pagulased Saksamaal 1944-1951. ")
Baltlaste meeleavaldus Augsburg-Hochfeldis 1947. aastal
Kuula palun ka dr Kaja Kumer-Haukanõmme saadet eestlaste põgenemisest pärast teist maailmasõda.
Kuula veel:
Keskööprogramm. Endla Lüdig. Marje Lenk vestleb Ameerikas elava Endla Lüdigiga. Elust Eestis 1930. aastail, elust põgenikelaagris Saksamaal, Peeter Paul Lüdigist ja Mihkel Lüdigist. Saade oli eetris 1997.aastal.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.